Ladina muusika — Ladina-Ameerika pop, päritolu, stiilid ja mõjud

Avasta Ladina-Ameerika popmuusika päritolu, stiilide mitmekesisus ja mõju maailmale — rütmid, hispaaniakeelne pop, kultuurilised juured ja kaasaegsed trendid.

Autor: Leandro Alegsa

01-11-2025 18:17

Ladina muusika on Ladina-Ameerikast pärit popmuusika vorm, mille piire on raske täpselt määratleda. Praktilistel eesmärkidel hõlmab see sageli ka hispaaniakeelset Kariibi mere piirkonda. Paljusid ladina muusika lugusid saadab hispaaniakeelne laul, kuid olulisi osa moodustavad ka portugali-, puuduva ja kreoolikeelsed väljendid (nt Brasiilias ja mitmetes Kariibi riikides).

Ladina muusika on osa laiemast maailmamuusika kirjandusest: see ühendab populaarset ja traditsioonilist muusikat, uurides ja väljendades eri rahvaste kultuurilisi mustreid. Samuti on ladina muusika suur mõjur globaalses muusikaäris ja kultuurivahetuses, eriti Põhja-Ameerikas, kus muusikalised stiilid põimuvad ja mõjutavad kommertslikku popi, hip-hopi ja elektronmuusikat.

Ladina muusikat mõistmaks on olulised järgmised teemad:

Koht: riik ja mõnikord ka päritolupiirkond — iga regioon annab oma erilise rütmi, instrumentatsiooni ja laulumaneeri.
Endine Euroopa koloniaalvõim ja selle poliitika — kultuuriline segunemine, keeleline mõju ning usulised traditsioonid.
Endiste põliselanike (indiaanihõimude) kultuur — rütmid, meloodiad ja instrumentaalkombinatsioonid, mis on säilinud ja sulandunud kaasaegsetesse vormidesse.
Aafrikast toodud orjade kultuur — rütmid, kõla ja tantsupõhised vormid, mis on olnud üliolulised mitmete žanrite tekkes.
Muusikaline stiil — näiteks kirikumuusika erineb kunstmuusikast ning see kõik erineb popmuusikast. Käesolevas artiklis keskendume peamiselt popmuusika ja sellega seotud kommertslike ja tantsuliste žanrite tutvustamisele.

Ajaloost ja juurtest

Ladina muusika kujunemine on pikaajaline protsess, kus põimusid põlisrahvaste meloodiad, Euroopa harmooniline mõtlemine ja Aafrika rütmiline pärand. Koloniaalaja religioossed laulud ja kirikumuusika andsid harmooniad ning kirikukorralduslikud vormid; Aafrika traditsioonid panustasid mitmekihiliste rütmistruktuuride ja tantsulisuse; põliselanike pärand lisas meloodiliste instrumentide ning eripäraste skaala- ja rütmivormide eripära.

Peamised stiilid ja žanrid

Ladina muusika pole ühetaoline — see hõlmab arhailisi ja kaasaegseid vorme. Mõned olulisemad žanrid ja stiilid:

Salsa — tantsuline, Kuubast ja Puerto Ricost pärit segu son'ist, jazzist ja Aafrika rütmidest.
Merengue ja bachata — Dominikaani Vabariigist; merengue on kiire ja rütmikas, bachata melanhoolsem ja romantilisem.
Cumbia — koloniaalne ning Ladina-Ameerika rütm, eriti populaarne Colombias, Mehhikos ja Kesk-Ameerikas.
Tango ja milonga — Argentiina ja Uruguai tantsumuusika, tuntud emotsionaalse meloodika ja improvisatsiooni poolest.
Bolero — romantiline ballaadistiil, levinud kogu Ladina-Ameerikas.
Samba ja bossa nova — Brasiiliast; samba on energiline ja tantsuline, bossa nova ühendab jazzi ja pehmemat rütmi.
Reggaeton — Kariibi mõjudega kaasaegne tantsupopi suund, mis segab reggaedon'i rütme hip-hopi ja elektroonikaga.
Latin pop — kommertslik stiil, mis hõlmab poplaulmist hispaania ja portugali keeles ning sageli rahvusvahelisi produtseerimistrende.

Instrumentatsioon ja rütm

Ladina muusika instrumentaalne palett on rikkalik: löökpillid (conga, bongod, timbales), klarnetid, trompetid, tromboonid, kitarrid (klassikaline, akustiline, elektriline), bass, klahvpillid ja erinevad traditsioonilised instrumendid (nt charango, cuatro, bandoneón). Rütmid tuginevad tihti mitmetasandilistele peremustreile, kus bassi- ja rütmikäigud loovad tugeva tantsulise aluse, millele meloodia ja harmoonia ehitatakse.

Regionaalsed erinevused ja mõjutused

Iga riigi ja regiooni muusikaline maastik on unikaalne. Näiteks Peruu muusika kannab tugevaid Andide põlisrahvaste mõjutusi (näiteks flöödi- ja kitarrimeloodiad, mineraalsed rütmid), samas kui Brasiilia muusika on kujunenud tugevalt portugali keelelise ja Aafrika pärandi koosmõjul — samba ja bossa nova on selle kõige tuntumad väljendused. Seetõttu on Peruu ja Brasiilia muusika erinevused mõjutatud või põhjustatud nende päritolukoha erinevustest.

Mõjud maailmas ja kaasaegne areng

Ladina muusika on viimastel aastakümnetel läinud üle globaalsele areenile: reggaeton ja Latin pop domineerivad edetabelites, artistide koostöö Ameerika ja Euroopa popstaaridega on tavapärane ning voogedastus on võimaldanud regionaalsetel žanritel kiirelt rahvusvaheliseks muutuda. Muusikatööstuses on oluline roll ka festivalidel, tantsuetendustel ja kogukondlikel kultuurisündmustel, mis hoiavad elus traditsioonilisi vorme ja arendavad uusi suundi.

Miks ladina muusika on oluline

Ladina muusika peegeldab kultuuridevahelist suhtlust, ajalugu ja igapäevaelu. See ühendab tantsu, armastuse, poliitilised sõnumid ja kogukondlikud tavad ning pakub lauljaile ja kuulajatele võimaluse identiteedi väljendamiseks ja loovaks eneseväljenduseks. Tänapäeval mõjutab ladina muusika globaalse popmuusika kõla ja rütmimaailma oluliselt.

Seega on Peruu ja Brasiilia muusika erinevused mõjutatud või põhjustatud nende päritolukoha erinevustest:

Tango

Konjunto Kuuba lääneosast: pillid on Hispaania, Aafrika ja India päritolu.

Euroopa mõju

Euroopa ja eelkõige Hispaania mõju ladina muusikale on järgmine:

Muusikaline märkimine. See ei võimalda mitte ainult, et muusikat saaksid mängida kõik soovijad, vaid võimaldab heliloojatel ka elatist teenida. See omakorda julgustab muusikuid võtma vaevaks muusikat üles kirjutada ja avaldada. Avaldatud muusika annab meile ka teateid muusikast, mida enam regulaarselt ei mängita.
Euroopa muusikainstrumendid. Kõigis Lõuna-Ameerika ja enamikul Kariibi mere saartel on Hispaania kitarr kõige levinum instrument. Lisaks sellele on laialt levinud kitarri variatsioonid, nagu Kuuba tres ja Puerto Rico quattro. Teised olulised pillid on kornet (hiljem trompet), klaver, kontrabass, viiul ja muud pillid.
Heliloojate, muusikute ja lauljate süstemaatiline õpetamine algas esimese katedraaliga Kuubal (Santiago de Cuba). Tänapäeval kasutatakse süstemaatilise õpetamise ideed laialdaselt, et saavutada teatav ühtsus, nii et ansambel saaks asendada muusiku teise muusikuga, kes suudab esineda sarnasel tasemel.

Aafrika mõju

Aafrika mõju pärineb peamiselt selle suure kontinendi joruba, dahomey ja kongo rahvastelt. Selle tähtsus Ladina riigis varieerub vastavalt riiki imporditud orjade arvule. Orjade vabastamine toimus erinevatel aegadel 19. sajandi keskpaigast kuni lõpuni. Ladina muusikas oli selle mõju

Löökpillid: enamik löökpillide liike, eriti trummid. Kuubal oli algselt umbes 100 erinevat tüüpi trumme. Need on tänaseks vähenenud vaid kolmele üldkasutatavale: kongatrummid, bongod ja timbales. Kaks esimest on Aafrika päritolu. Teised näited Aafrika löökpillidest on klavés ja shekeres.
Veelgi olulisem on see, et peaaegu igas afro-ladina ansamblis või orkestris on löökpillidele antud lisatähtsus. On tavaline, et kümnest või 12 muusikust koosnevas konjundos mängivad pooled neist löökpille ja isegi keelpillid on pigem pillide kui keelpillide abil mängitud.
Nii muusikas kui ka laulus on kutsumine ja vastamine normaalne. Kuulus näide on filmis Casablanca Sami ja bändi vahel laulus Knock On Wood:
CALL: Who's got trouble?
RESPONSE: We've got trouble
!
CALL: Kui palju häda on?
VASTUS: Too much trouble!
Nii nagu hispaanlased tõid kaasa katoliku kiriku, tõid ka orjad oma Aafrika usundid, mis tänapäeval kannavad erinevaid nimesid. Sõna santería tähendab katoliku pühakute ja Aafrika vaimude sulandumist, nii et näiteks Aafrika orisha (vaim) Babalú on katoliku pühaku San Lazaro vaste. Kuubal nimetatakse joruba religiooni tavaliselt regla de ocha, samas kui sama religiooni Brasiilia versiooni nimetatakse conbomblé.
Selle olulisus muusika jaoks seisneb selles, et iidsed religioonid ei olnud pelgalt uskumuste kogum. Nad olid elu keskpunktiks ebakindlas maailmas. Orjad tõid oma uskumused, tantsud, muusika, pillid ja tseremooniad kaasa oma mõtetes. Seal, kus nende isandad seda lubasid, taastasid nad kultuuri, mille nad olid maha jätnud. Ja see on sellest ajast saadik toitnud afro-ladina riikide populaarmuusikat.

Põlisrahvaste mõju

Andidest lääne pool on muusika selgelt indiaanlaste mõjutatud. Peruu paanipillid ja flöödid on iseloomulikud, nagu ka nende kõige populaarsemad rütmid. Ecuadoris esinevad flöödi vormid, kuid enamik muusikat on mõjutatud Euroopa valsist (nagu pasillo) ja erinevatest Kariibi mere piirkonna afro-ladina stiilidest. Tšiilis on 1824. aastal kasutusele võetud cueca. See oli "Tšiili kõige populaarsem õhk". Sellest hoolimata on indiaanlaste mõju ladina muusikale palju vähem märgatav kui Euroopa ja Aafrika muusika mõju. Säilinud on kümneid rahvarütme, kuid tavaliselt on neil olnud vähe või üldse mitte mingit mõju väljaspool oma konkreetset paikkonda, samas kui hispaania ja Aafrika rahvaste mõju on peaaegu kõikjal näha. Isegi Argentiinas kasutatakse kuulsas tangos rütmilist vahendit, mida tuntakse cinquillo nime all. See on sünkoopiline rütm, mis sarnaneb Kuuba habanera rütmiga, Sünkopeerimine ja polürütmika on eksimatuid Aafrika tunnuseid. Argentiinas on mitmeid india päritolu rahvalaulusid ja rütme, kuid tango on domineeriv ja teised rütmid mitte.

pärast 1970. aastat USAs.

Mehhiko päritolu lauljatar Lydia Mendoza (1916-2007) oli esimene hispaanlasena sündinud ameeriklane, kes salvestas hispaaniakeelse laulu (1928). 1900. aastate alguses oli hispaanlaste muusika salvestamine haruldane. 1960. aastatel olid sel ajal kõige populaarsemad ladina muusika vormid tejanomuusika (Ameerika Ühendriikide lõunaosas, Mehhikos), hispaania folk (Hispaanias), salsa (Puerto Ricos), cumbia (Lõuna-Ameerikas) ja bachata (Dominikaani Vabariigis).

1970. aastatel muutus boolero Puerto Ricos populaarseks muusikastiiliks. Puerto Rico laulja Hector Lavoe sai üheks selle oluliseks muusikuks. Ameerika Ühendriikides ei meeldinud hispaania keele kõnelemine ja paljusid hispaanlasi diskrimineeriti hispaania keele kõnelemise pärast. Selle tõttu eelistasid paljud lapsed ja noored täiskasvanud ingliskeelset muusikat, näiteks rock'n'roll'i, ning püüdsid väljaspool kodu mitte rääkida hispaania keelt. 1980. aastatel hakkas ladina muusika populaarseks muutuma. Ameerika muusikaajakiri Billboard lisas mitu ladina muusika kategooriat. Nende hulka kuuluvad Top Latin Albums, Regional Mexican Albums, Tropical Albums ja Latin Pop Albums chart. Selle tõttu hakkasid nooremad põlvkonnad huvi tundma ladina muusika salvestamise vastu. 1980ndate lõpus muutus aga vabamuusika kõige populaarsemaks ladina muusikažanriks. Freestyle-muusikat salvestati harva hispaania keeles. See oli tingitud sellest, et hispaania keelt ei olnud tol ajal populaarne rääkida.

1990ndatel muutusid sel kümnendil populaarseks sellised artistid nagu Selena, Gloria Estefan, Luis Miguel ja Thalía. Nad aitasid kaasa sellele, et ladina muusika ja ladina muusika salvestamine muutus populaarseks nii noorte laste kui ka täiskasvanute seas. Selenast sai 1995. aastal Ameerika Ühendriikide populaarseim ladina artist, kui ta 23-aastaselt mõrvati. Temast sai esimene ja ainus ladina artist, kes jõudis Billboard200 edetabelis esikohale albumiga, mis sisaldas peamiselt hispaania muusikat. Tema surma ajal konkureeris ta Michael Jacksoni ja Janet Jacksoniga oma albumiga Dreaming of You (1995), mida müüdi esimesel aastal 3 000 000 eksemplari. Enrique Iglesias, Shakira, Marc Anthony, Ricky Martin ja Jennifer Lopez said 1990ndate keskel ja lõpus populaarseks.

2000. aastatel hakkas ladina muusika müük vähenema. Tejano muusika hakkas muutuma ebapopulaarseks, kuigi selle "Tejano muusika kuninganna" Selena sai 1999. aastal ajakirja Billboard poolt "kümnendi parimaks ladina artistiks". Shakira, Ricky Martin ja Jennifer Lopez muutusid jätkuvalt populaarsemaks ning neil olid Billboard 200 edetabelis esikohal olevad singlid ja albumid. Marc Anthony, Aventura, Don Omar ja Enrique Iglesias olid jätkuvalt populaarsed ladina artistid. 2010. aastatel said selle kümnendi jooksul populaarseks Prince Royce, Pitbull, Romeo Santos ja Wisin & Yandel. Jennifer Lopez, Ricky Martin ja Shakira ületasid ingliskeelset muusikat mõnede hispaania keele väljaannetega. 2010ndatel sai bachata-muusika populaarseks tänu Prince Royce'ile ja Romeo Santosele. Samal ajal kui reggaeton jätkas 2000. aastate keskpaigast alates ladina muusika raadiote domineerimist. 2012. aasta seisuga on Selena endiselt enimmüüdud ladina artist 60 000 000 müüdud eksemplariga kogu maailmas. Jennifer Lopez on teisel kohal 55 000 000 müüdud eksemplariga kogu maailmas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ladina muusika?

V: Ladina muusika on populaarne muusikavorm, mida mängivad Ladina-Ameerika, sealhulgas hispaaniakeelse Kariibi mere piirkonna inimesed. Sellega kaasneb sageli hispaaniakeelne laulmine.

K: Mis on maailmamuusika uurimine?

V: Maailmamuusika uurimine hõlmab kõikide riikide traditsioonilise ja populaarse muusika uurimist ja mõistmist.

K: Milline on ladina muusika mõju mujal maailmas?

V: Ladina muusikal on märkimisväärne mõju teistes maailma osades, eriti Põhja-Ameerikas.

K: Millised on olulised teemad, mida tuleb arvestada ladina muusika käsitlemisel?

V: Olulised teemad, mida tuleb ladina muusika arutamisel arvesse võtta, on päritolukoht (riik ja mõnikord piirkond), endine Euroopa koloniaalvõim ja selle poliitika, endiste põliselanike kultuur, Aafrikast toodud orjade kultuur ja muusikastiil.

Küsimus: Kuidas mõjutavad need päritolukoha erinevused erinevate Ladina-Ameerika riikide muusikat?

V: Päritolukoha erinevused võivad mõjutada või põhjustada erinevusi erinevate Ladina-Ameerika riikide muusikas. Näiteks Peruu muusika võib erineda Brasiilia muusikast, kuna nende unikaalsed kultuurilised ja ajaloolised kogemused on mõjutanud seda.

K: Millise muusikaliigiga me selles artiklis peamiselt tegeleme?

V: Käesolevas artiklis käsitleme peamiselt popmuusikat.

K: Mis vahe on kirikumuusika, kunstmuusika ja popmuusika vahel Ladina-Ameerikas?

V: Kirikumuusika, kunstmuusika ja popmuusika on Ladina-Ameerikas eri stiilis. Näiteks kirikumuusika võib olla formaalsema ja religioossema tooniga, samas kui popmuusika võib olla hoopis hoogsam ja tantsulisem.

Otsige