Schengeni ala on 27 Euroopa riiki hõlmav ala. Kõik need riigid on 1985. aastal Luxembourgis Schengenis allkirjastanud Schengeni lepingu. Schengeni ala eesmärk on võimaldada inimeste ja kaupade sujuvamat liikumist, tugevdada koostööd politsei ja õiguskaitseasutuste vahel ning parandada välispiiride turvalisust.

Mis muutub sõiduajal?

Schengeni ala kaotab püsiva passikontrolli oma liikmesriikide vahel. See tähendab, et ühest Schengeni riigist teise suunduvad reisijad ei pea enam tavapäraselt läbima immigratsioonikontrolli. Reisijad läbivad immigratsioonikontrolli, kui nad sisenevad Schengeni alale väljaspoolt (välispiir) või väljuvad sealt.

Kellel on õigus vabal liikumisel? Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) kodanikud ning teatud riikide alalised elanikud saavad liikuda Schengenis vaid isikut tõendava dokumendi (ID-kaart või pass) esitades. Kolmandate riikide kodanikele kehtivad viisireeglid (nt lühiajaline Schengen-viisa, tüüpi C reeglid) ja 90/180 päeva reeglit tuleb järgida.

Liikmesriigid

Praegused Schengeni ala liikmed on Austria, Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Šveits. Lisaks liitus Schengeni alaga 1. jaanuaril 2023 Horvaatia. Kuna Šveits ei kuulu Euroopa Liidu tolliliitu, võib Šveitsis ja piiril kaupade liikumisel esineda endiselt tollikontrolle.

Piirikontrolli ja tolli erinevus

  • Immigratsioonikontroll (passi- või isikutõenduse kontroll) on Schengeni sisepiiridel tavaliselt kaotatud või minimaalne.
  • Tollikontroll puudutab kaupade liikumist ja võib kehtida ka siseriikide vahel juhul, kui riik ei ole tolliliidus. Kaupade deklareerimine, aktsiisid ja piirangud võivad erineda riigiti.

Turvalisus, andmevahetus ja kord

Schengeni alal toimib ulatuslik info- ja andmevahetuse süsteemide võrgustik, nt Schengeni infosüsteem (SIS), viisainfosüsteem (VIS) ja Eurodac, mis aitavad politseil ja piirivalvel kontrollida ohte, otsingul olevaid isikuid, varastatud dokumente ning jälgida viisasid. Riikide politsei- ja õigussüsteemid teevad tihedat koostööd kuritegevuse tõkestamiseks.

Ajutised sisepiiri kontrollid ja erandid

Schengeni reeglid lubavad piiririikidel ajutiselt taastada sisepiiri kontrolli julgeoleku, avaliku korra või terviseriski tõttu. Tavaliselt on see meetod ajutine (näiteks kuni 30 päeva) ja seda saab teatud tingimustel pikendada. Samuti võivad lennujaamad või teatud sadamad läbi viia dokumentide või julgeolekukontrolle enne pardale lubamist.

Viisad ja ETIAS

Kolmandate riikide kodanikud vajavad Schengenisse sisenemiseks kas kehtivat viisa või, teatud riikide puhul, viisanõudest vaba staatust. Lühiajaline viisa (Schengen C-viisa) annab tavaliselt õiguse viibida kuni 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul. Euroopa Liit on sisse seadnud ka eelsüsteemi reisilubade kontrolliks (ETIAS), mis on mõeldud paljudele viisavabade riikide kodanikele ja nõuab eelnevat registreerimist ning heakskiitu enne reisi—ETIAS-i kehtestamise täpsed ajad ja tingimused võivad olla muutunud, seega soovitatakse enne reisi kontrollida uuendusi ametlikest allikatest.

Praktilised nõuanded reisijale

  • Kaasa alati kehtiv isikut tõendav dokument (ID-kaart EL kodanikele või pass).
  • Kui oled kolmanda riigi kodanik, kontrolli viisa- ja sisenemisnõudeid enne reisi ning vajadusel ETIAS-i infot.
  • Arvesta tollireeglitega (alkohol, tubakas, raha piirmäärad, kaupade deklareerimine).
  • Ole kursis ajutiste piirangute või sisepiirikontrollidega, eriti suve- ja pühadeperioodidel või suurte ürituste ajal.
  • Kui tekib probleem või vajad abi, pöördu kohaliku politsei või piirivalve poole; EL kodanikel võib olla võrgustik konsulaarabi vajadusel.

Praegu elab selles piirkonnas ligikaudu 400 miljonit inimest ja selle pindala on umbes 4 312 099 ruutkilomeetrit. Need arvud võivad muutuda koos uute liikmetega ja andmete täpsustamisega.