Schengeni ala: vaba liikumine, liikmesriigid ja piirireeglid

Schengeni ala: selge ülevaade vaba liikumisest, kõigist liikmesriikidest, piirireeglitest ja eranditest (nt Šveits), praktiline info reisijatele ja elamiseks.

Autor: Leandro Alegsa

22-10-2025 17:56

Schengeni ala on 27 Euroopa riiki hõlmav ala. Kõik need riigid on 1985. aastal Luxembourgis Schengenis allkirjastanud Schengeni lepingu. Schengeni ala eesmärk on võimaldada inimeste ja kaupade sujuvamat liikumist, tugevdada koostööd politsei ja õiguskaitseasutuste vahel ning parandada välispiiride turvalisust.

Mis muutub sõiduajal?

Schengeni ala kaotab püsiva passikontrolli oma liikmesriikide vahel. See tähendab, et ühest Schengeni riigist teise suunduvad reisijad ei pea enam tavapäraselt läbima immigratsioonikontrolli. Reisijad läbivad immigratsioonikontrolli, kui nad sisenevad Schengeni alale väljaspoolt (välispiir) või väljuvad sealt.

Kellel on õigus vabal liikumisel? Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) kodanikud ning teatud riikide alalised elanikud saavad liikuda Schengenis vaid isikut tõendava dokumendi (ID-kaart või pass) esitades. Kolmandate riikide kodanikele kehtivad viisireeglid (nt lühiajaline Schengen-viisa, tüüpi C reeglid) ja 90/180 päeva reeglit tuleb järgida.

Liikmesriigid

Praegused Schengeni ala liikmed on Austria, Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Šveits. Lisaks liitus Schengeni alaga 1. jaanuaril 2023 Horvaatia. Kuna Šveits ei kuulu Euroopa Liidu tolliliitu, võib Šveitsis ja piiril kaupade liikumisel esineda endiselt tollikontrolle.

Piirikontrolli ja tolli erinevus

Immigratsioonikontroll (passi- või isikutõenduse kontroll) on Schengeni sisepiiridel tavaliselt kaotatud või minimaalne.
Tollikontroll puudutab kaupade liikumist ja võib kehtida ka siseriikide vahel juhul, kui riik ei ole tolliliidus. Kaupade deklareerimine, aktsiisid ja piirangud võivad erineda riigiti.

Turvalisus, andmevahetus ja kord

Schengeni alal toimib ulatuslik info- ja andmevahetuse süsteemide võrgustik, nt Schengeni infosüsteem (SIS), viisainfosüsteem (VIS) ja Eurodac, mis aitavad politseil ja piirivalvel kontrollida ohte, otsingul olevaid isikuid, varastatud dokumente ning jälgida viisasid. Riikide politsei- ja õigussüsteemid teevad tihedat koostööd kuritegevuse tõkestamiseks.

Ajutised sisepiiri kontrollid ja erandid

Schengeni reeglid lubavad piiririikidel ajutiselt taastada sisepiiri kontrolli julgeoleku, avaliku korra või terviseriski tõttu. Tavaliselt on see meetod ajutine (näiteks kuni 30 päeva) ja seda saab teatud tingimustel pikendada. Samuti võivad lennujaamad või teatud sadamad läbi viia dokumentide või julgeolekukontrolle enne pardale lubamist.

Viisad ja ETIAS

Kolmandate riikide kodanikud vajavad Schengenisse sisenemiseks kas kehtivat viisa või, teatud riikide puhul, viisanõudest vaba staatust. Lühiajaline viisa (Schengen C-viisa) annab tavaliselt õiguse viibida kuni 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul. Euroopa Liit on sisse seadnud ka eelsüsteemi reisilubade kontrolliks (ETIAS), mis on mõeldud paljudele viisavabade riikide kodanikele ja nõuab eelnevat registreerimist ning heakskiitu enne reisi—ETIAS-i kehtestamise täpsed ajad ja tingimused võivad olla muutunud, seega soovitatakse enne reisi kontrollida uuendusi ametlikest allikatest.

Praktilised nõuanded reisijale

Kaasa alati kehtiv isikut tõendav dokument (ID-kaart EL kodanikele või pass).
Kui oled kolmanda riigi kodanik, kontrolli viisa- ja sisenemisnõudeid enne reisi ning vajadusel ETIAS-i infot.
Arvesta tollireeglitega (alkohol, tubakas, raha piirmäärad, kaupade deklareerimine).
Ole kursis ajutiste piirangute või sisepiirikontrollidega, eriti suve- ja pühadeperioodidel või suurte ürituste ajal.
Kui tekib probleem või vajad abi, pöördu kohaliku politsei või piirivalve poole; EL kodanikel võib olla võrgustik konsulaarabi vajadusel.

Praegu elab selles piirkonnas ligikaudu 400 miljonit inimest ja selle pindala on umbes 4 312 099 ruutkilomeetrit. Need arvud võivad muutuda koos uute liikmetega ja andmete täpsustamisega.

Schengeni ala Seaduslikult kohustatud ühinema

Ajalugu

14. juunil 1985 kirjutati alla Schengeni lepingule. See toimus laeval Princess Marie-Astrid keset Moseli jõge. Seal kohtuvad Prantsusmaa, Saksamaa ja Luksemburgi piirid. Lepingule kirjutasid alla viis riiki: Belgia, Prantsusmaa, Luksemburg, Madalmaad ja Lääne-Saksamaa. Leping allkirjastati, kuid see ei tähendanud, et seda juba rakendati.

26. märtsil 1995 kirjutasid kõik Euroopa Liidu liikmed (välja arvatud Ühendkuningriik ja Iirimaa) lepingule alla. Lepingule kirjutasid alla ka Norra ja Island.

1. mail 2004 ühinesid ELiga Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Samal päeval kirjutasid nad alla Schengeni lepingule. Nad rakendasid Schengeni lepingut 21. detsembril 2007.

Šveits ühines Schengeni alaga 12. detsembril 2008. Liechtenstein ühines sellega 19. detsembril 2011.

Liikmed

Kakskümmend kuus riiki kuuluvad Schengeni alasse. Kõik need riigid on Euroopa Liidu liikmed, välja arvatud Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.

Praegune

Lipu	Riik	Piirkond (km²)	Rahvastik	Allkirjastatud või vastu võetud aastal	Esimese rakendamise kuupäev
	Austria	7004838710000000000♠83,871	7006841463800000000♠8,414,638	28. aprill 1995	1. detsember 1997
	Belgia	7004305280000000000♠30,528	7007110070200000000♠11,007,020	14. juuni 1985	26. märts 1995
	Tšehhi Vabariik	7004788660000000000♠78,866	7007105358110000000♠10,535,811	1. mai 2004	21. detsember 2007^b
	Taani (välja arvatud Gröönimaa)^d ja Fääri saared ^d	7004430940000000000♠43,094	7006556421900000000♠5,564,219	19. detsember 1996	25. märts 2001
	Eesti	7004452260000000000♠45,226	7006134019400000000♠1,340,194	1. mai 2004	21. detsember 2007^b
	Soome	7005338145000000000♠338,145	7006539170000000000♠5,391,700	19. detsember 1996	25. märts 2001
	Prantsusmaa (välja arvatud ülemeredepartemangud ja -territooriumid)	7005674843000000000♠674,843	7007658218850000000♠65,821,885	14. juuni 1985	26. märts 1995
	Saksamaa	7005357050000000000♠357,050	7007817996000000000♠81,799,600	14. juuni 1985	26. märts 1995^c
	Kreeka	7005131990000000000♠131,990	7007107876900000000♠10,787,690	6. november 1992	26. märts 2000
	Ungari	7004930300000000000♠93,030	7006997900000000000♠9,979,000	1. mai 2004	21. detsember 2007^b
	Island ^a	7005103000000000000♠103,000	7005318452000000000♠318,452	19. detsember 1996	25. märts 2001
	Itaalia	7005301318000000000♠301,318	7007606815140000000♠60,681,514	27. november 1990	26. oktoober 1997
	Läti	7004645890000000000♠64,589	7006224535700000000♠2,245,357	1. mai 2004	21. detsember 2007^b
	Liechtenstein ^a	7002160000000000000♠160	7004360100000000000♠36,010	28. veebruar 2008	19. detsember 2011
	Leedu	7004653030000000000♠65,303	7006320706000000000♠3,207,060	1. mai 2004	21. detsember 2007^b
	Luksemburg	7003258600000000000♠2,586	7005511840000000000♠511,840	14. juuni 1985	26. märts 1995
	Malta	7002316000000000000♠316	7005417608000000000♠417,608	1. mai 2004	21. detsember 2007^b
	Madalmaad (välja arvatud Aruba, Curaçao, Sint Maarten ja Kariibi mere piirkonna Madalmaad)	7004415260000000000♠41,526	7007167037000000000♠16,703,700	14. juuni 1985	26. märts 1995
	Norra ^a (v.a SvalbardMayen ^e)	7005385155000000000♠385,155	7006499330000000000♠4,993,300	19. detsember 1996	25. märts 2001
	Poola	7005312683000000000♠312,683	7007381868600000000♠38,186,860	1. mai 2004	21. detsember 2007^b
	Portugal	7004923910000000000♠92,391	7007106477630000000♠10,647,763	25. juuni 1992	26. märts 1995
	Slovakkia	7004490370000000000♠49,037	7006544007800000000♠5,440,078	1. mai 2004	21. detsember 2007^b
	Sloveenia	7004202730000000000♠20,273	7006204895100000000♠2,048,951	1. mai 2004	21. detsember 2007^b
	Hispaania (välja arvatud Ceuta ja Melilla)^f	7005506030000000000♠506,030	7007460301090000000♠46,030,109	25. juuni 1992	26. märts 1995
	Rootsi	7005449964000000000♠449,964	7006941557000000000♠9,415,570	19. detsember 1996	25. märts 2001
	Šveits ^a	7004412850000000000♠41,285	7006786650000000000♠7,866,500	26. oktoober 2004	12. detsember 2008

a. ^ EFTA riigid väljaspool ELi, mis on seotud ELi Schengeni tegevusega ja kus kohaldatakse Schengeni eeskirju.
b. ^ Maismaapiiride ja meresadamate puhul; alates 30. märtsist 2008 ka lennujaamade puhul.
c. ^ Ida-Saksamaa sai 3. oktoobril 1990 Saksamaa Liitvabariigi osaks, mis ühines Schengeniga. Enne seda jäi see lepingust välja. Hoolimata mõnest meediakajastusest ei ole Helgoland väljaspool Schengeni ala; ta on ainult väljaspool Euroopa Liidu käibemaksuala.
d. ^ Gröönimaa ja Fääri saared ei kuulu Schengeni alasse, kuigi Fääri saartel võib Skandinaaviast saabuvate lendude puhul olla tänu Põhjamaade passiühendusele lõdvem kontroll, kuigi pass on endiselt soovitatav. Schengeni riigi poolt väljastatud Schengeni viisa ei võimalda juurdepääsu kummalegi territooriumile, vaid ainult Taani viisa, millel on tempel "Valid for the Fääri saared" või "Valid for Greenland" või mõlemad.
e. ^ Jan Mayen kuulub siiski Schengeni alasse.
f. ^ Kogu Schengeni acquis kehtib kõigi Hispaania territooriumide suhtes, kuid Ceutast ja Melillast Hispaaniasse või teistesse Schengeni riikidesse lahkumisel toimub piirikontroll, kuna Maroko kodanikele, kes elavad Tetuani ja Nadori provintsides, on kehtestatud viisavabaduse erikord.

Schengeni viisa

Mõne riigi kodanikud vajavad Schengeni ala külastamiseks viisat. Nad vajavad ainult ühte Schengeni viisat kõigi riikide jaoks. Kuid nad peavad taotlema seda oma peamise sihtkoha saatkonnas. Peamine sihtkoht on see, kus reisija soovib kõige kauem viibida. Viisaametnik võib anda viisa ainult üheks reisiks või mitmeks reisiks. Samuti otsustab ametnik, kui kaua viisa kehtib. Reisija peab lahkuma enne Schengeni viisa kehtivusaja lõppu.

Reisijad, kes ei vaja Schengeni viisat, võivad viibida 180 päeva jooksul kuni 90 päeva.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Schengeni ala?

V: Schengeni ala on ala, mis hõlmab 26 Euroopa riiki, kes on 1985. aastal allkirjastanud Schengeni lepingu. Selle lepinguga kaotatakse selle liikmesriikide vaheline passikontroll, mis võimaldab reisijatel liikuda ühest riigist teise ilma immigratsioonikontrolli läbimata.

K: Kes on praegused Schengeni ala liikmed?

V: Schengeni ala praegused liikmed on Austria, Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Šveits.

K: Kui palju inimesi elab piirkonnas?

V: Praegu elab piirkonnas 400 miljonit inimest.

K: Kui suur on Schengeni ala territoorium?

V: Territooriumi pindala on 4 312 099 ruutkilomeetrit.

K: Kas Šveitsis on endiselt tollikontroll?

V: Jah, kuna Šveits ei kuulu Euroopa Majanduspiirkonda, on tollikontroll Šveitsis endiselt olemas.

K: Millal kirjutati alla Schengeni lepingule?

V: Schengeni leping allkirjastati 1985. aastal Schengenis Luksemburgis.

K: Kus läbivad reisijad Schengeni alale sisenemisel või sealt väljumisel immigratsioonikontrolli?

V: Reisijad läbivad Schengeni alale sisenemisel või sealt väljumisel immigratsioonikontrolli.

Otsige