Kongressi ringkonnad Ameerika Ühendriikides on valimisjaotused, mille alusel valitakse Ameerika Ühendriikide esindajatekoja liikmeid. Esindajatekojas on praegu 435 hääleõiguslikku kohta. Iga koht esindab ligikaudu 711 000 inimest (see arv on ligikaudne ja muutub sõltuvalt viimastest rahvaloenduse tulemustest). Alates 1913. aastast on üldjuhul olnud 435 hääleõiguslikku kohta, välja arvatud lühiajaline suurendamine 437-le pärast Alaska ja Hawaii osariikide vastuvõtmist 1959. aastal. Osariikide liikmete koguarv on piiratud 1929. aasta ümberjaotamise seadusega, mis kehtestas püsiva mahu ning jättis edaspidi saadete arvu ümberjaotamise automaatse aluse.
Kuidas määratakse ringkondade arv ja suurus?
Rahvaloendusbüroo loeb iga kümne aasta tagant Ameerika Ühendriikide elanike arvu – seda nimetatakse kümnendaarseks loenduseks. Selle rahvaloenduse andmeid kasutatakse selleks, et arvutada välja, kui palju esindajaid iga osariik saab; seda protsessi nimetatakse jaotamiseks. Pärast iga loendust arvutab rahvaloendusbüroo välja, kuidas 435 kohta osariikide vahel jagunevad. 2012. aasta valimised olid esimesed, mis põhinesid kongressi valimisringkondadel, mis määrati 2010. aasta Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse alusel; hiljem on vastavad jaotused tehtud ka 2020. aasta loenduse põhjal (milles 2022. aasta valimised kasutasid 2020. aasta tulemusi).
Kes vastutab ümberjaotamise ja ringkondade joonistamise eest?
Iga osariik vastutab oma osariigi piires ringkondade ümberjaotamise ehk redistrictingu eest. See protsess võib osariigiti erineda: mõnes otsustab osariigi seadusandlik kogu, teises on selleks sõltumatu komisjon või õigussüsteemi sekkumine. Mõnikord tehakse ümberjaotamine siis, kui osariigile antakse rohkem või vähem esindajaid pärast jaotust; teinekord viiakse ümberjoonistamine läbi ka muul ajal, kui demograafilised näitajad või kohtulahendid seda nõuavad.
Ringkondade kujundamisel kasutatakse mitmes osariigis kriteeriume nagu võrdsus elanike arvestuses (üks inimene = üks hääl), ühenduvus (contiguity), geograafiline kompaktsus ja kohalike kogukondade, linnade ja maakondade piiride austamine. Praktikas on ümberjaotamine sageli vastuoluline ja põhjustab poliitilisi debatte ning kohtuvaidlusi – see toob kaasa ka mõiste gerrymandering (poliitiline ringkondade manipuleerimine).
Ajalugu ja erandid
Ajalooliselt on esindajatekoja suurus muutunud: 1790. aastatel oli liikmeid oluliselt vähem, kuid rahvaloenduse ja rahvastiku kasvu tõttu suurenes kohtade arv kuni 1913. aastani, mil üha kasvavat hulk siiski piirati 435-le 1929. aasta seadusega. Pärast Alaska ja Hawaii liitumist suurenes ajutiselt kohtade arv 437-le, kuni paigutati uued osariigid püsivasse jaotusse.
Jaotamise meetodina on alates 1941. aastast laialdaselt kasutusel nn võrdsete proportsioonide meetod (method of equal proportions), mis arvutab täpsemalt, kuidas jagada 435 kohta riikide vahel vastavalt nende elanikkonnale.
Mitthääleõiguslikud delegaadid
Lisaks 435 hääleõiguslikule liikmele saadab iga USA viiest asustatud territooriumist ja Washingtoni föderaalringkonnast esindajatekotta ühe hääleõiguseta delegaadi. Need delegaadid osalevad eeskätt komitee- ja arutelutasandil, kuid neil ei ole tavaliselt lõplikku hääleõigust täiskogul hääletamisel. Peamised elanikuga territooriumid on:
- Puerto Rico (Resident Commissioner, kellel on eriline staatus ja pikemam kestusega ametiaeg)
- Guam
- Ameerika Neitsisaared (U.S. Virgin Islands)
- Põhja-Mariaanid (Northern Mariana Islands)
- Ameerika Samoa (American Samoa)
- Lisaks Washington, D.C., mis on föderaalringkond ja saadab samuti esindajaile hääleõiguseta esindaja.
Resident Commissioner Puerto Ricost erineb tavalisest delegaadist – tema ametiaeg on neli aastat, mitte kaks.
Vananenud ringkonnad ja muudatused
Riigi ajaloo jooksul on tekkinud ja kadunud palju kongressi ringkondi: osa ringkondi muutusid vananenuks, kui riikide piirid, rändepoliitika või esindajate arv muutusid. Artiklis mainitud "üle 200 vananenud ringkonna" viitab ajaloolistele ringkondadele, at-large valimisjaotustele ja muudele varasematele konfiguratsioonidele, mida tänapäeval ei kasutata. Samuti on olnud varasemalt mitthääleõiguslikke delegatsioone, millest osa on kaotanud oma staatuse osariikide saamise või muude õiguslike muutuste tõttu.
Miks see loend on oluline?
Kongressi ringkondade loend aitab mõista, kuidas kodanikud on esindatud föderaalsel tasandil ja millised on poliitilised ning demograafilised muutused riigis. Ringkondade piiride muutused mõjutavad otseselt valimistulemusi, poliitilist kohalolekut ja kohalike huvide kaitset Kongressis.
Järgnevalt on esitatud täielik loetelu 435 praegusest kongressi esindajatekoja ringkonnast ja üle 200 vananenud (enam ei kasutata) ringkonna ning kuue praeguse ja ühe vananenud mittehääletava delegatsiooni kohta.
