Aasia ajalugu: tsivilisatsioonid, stepid, nomaadid ja impeeriumid

Aasia ajalugu võib vaadelda kui mitme erineva piirkonna, Ida-Aasia, Lõuna-Aasia ja Lähis-Ida ajalugu, mille tähendus ja omavaheline seotus sõltuvad suurel määral samuti Euraasia keskosas asuva stepi rollist ja mõjust.

Varased tsivilisatsioonid rannikualadel ja jõesängides

Rannikuäärsed äärealad ja viljakad jõeorud olid mõnede maailma varaseimate tuntud tsivilisatsioonide tekkepaigaks. Kõigis kolmes põhipiirkonnas arenesid varased keerukad ühiskonnad viljakate jõeorgude — näiteks Mesopotaamia, Induse oru ja Hiina jõesängide ümber. Mesopotaamia, Induse oru ja Hiina tsivilisatsioonidel oli palju sarnasusi: linnastumine, hulkatehnoloogiad, spetsialiseerunud käsitöö ja tsentraliseeritud võimistruktuurid.

Sellistes keskustes tekkisid kirjalik suhtlus, bürokraatia ja suuremad turud. Samas olid tehnoloogiad ja ideed piirkondade vahel liikuva kaubanduse ja kontaktide kaudu vahetuses — näiteks matemaatika arengul ja ratta kasutuselevõtul oli ühiseid jooni ning tõenäoliselt toimus teadmiste diffuusioon: matemaatikat ja ratast kasutasid paljud varased ühiskonnad, kuigi paljud kultuurilised uuendused (näiteks kirjutussüsteemid) arenesid sageli iseseisvalt. Nendel madalatel aladel kujunesid linnad, riigid ja lõpuks impeeriumid.

Steppe, nomaadid ja liikumine

Euraasia stepi lamandikel elasid juba varajastest aegadest liikuvad nomaadid, kelle majandus ja sõjapidamisviisid erinevad põlluharijatest ja linnainimestest. Hogunism (hobuse kasutuselevõtt), chariot'ide arendamine ja hiljem ratsaväe ning komposiitvibu leiutamine suurendasid stepiühiskondade liikumiskiirust ja sõjalist tõhusust. Nomaadid ei olnud staatilised „barbaarid“ — nad olid keerukate sidemetega kaubanduses, diplomaatias ja kultuurivahetuses.

Üks varasemaid ja kõige kaugeleulatuvamaid liikumisi stepist välja oli indoeurooplaste laienemine, mis levitas keeli ja tehnoloogia mõjutusi väga eriilmelistesse piirkondadesse, sealhulgas Lähis-Itta, Indiasse ja isegi kuni tokarite alade piirini Hiina lähistel. Sellised migratsioonid muutsid keele- ja geenipilti, mõjutasid põllumajandustavasid ning katalüüsisid kultuurilist segunemist.

Maastik, takistused ja adaptsioon

Mandiosa sisemisi osi eristasid sageli tugevad looduslikud barjäärid: tihedad metsad ja külmad põhjapoolsed alad tegid stepinomaadidele ligipääsu keeruliseks. Mandri põhjaosa ei olnud stepi ratsanikule sageli ligipääsetav tundra tõttu, kus inimesti oli vähe ja elutingimused olid karmid. Samuti moodustasid mäeahelikud ja kõrbed olulisi piire — kõrbed, Kaukaasia, Himaalaja, Karakumi ja Gobi kõrb takistasid liikumist ning suunasid teid ja kontaktitsoone.

Kuigi linnaelanikud olid paljuski tsivilisatsiooniliselt arenenumad (kirjandus, arhitektuur, administratsioon), polnud nad sageli valmis iseseisvalt vastu seista suuremate stepi ratsahordide äkilistele rünnakutele. Samas olid piirialadel elavad ühiskonnad sageli kohanemisvõimelised: nad õppisid hobusekasutust, palkasid ratsaväge või sõlmisid liite nomaadikõrgemate jõududega ning tekkisid segased kultuurilised vormid ja poliitilised struktuurid.

Tagajärjed ja kultuuriline vahetus

Stepiühiskondade ja linnariikide vahelised kontaktid olid kahtlemata konfliktikohad, kuid need kontaktid võimaldasid ka laialdast vahetust: tehnoloogiad (näiteks metallurgia, ratsaväljaõpe), ideed (usundid, õigussüsteemid) ja kaup (sool, tekstiilid, luksuskaupad) liikusid mandril edasi-tagasi. Aja jooksul moodustusid nii nomaadidest juhitud riiklikud moodustised (khanaadid ja kaganid) kui ka suured impeeriumid, mis kasutasid mõlemast maailmast pärit elemente.

Aasia ajalugu on seega kujunenud keerukate maastikuliste, majanduslike ja kultuuriliste dünaamikate läbi: ranniku- ja jõeorude tsivilisatsioonid, stepi liikumised ja kõrbed ning mäed — kõik on omavahel seotud ning on loonud mitmekesise ja pidevalt muutuva mandriajaloo.

Küsimused ja vastused

K: Millised on Aasia kolm erinevat piirkonda?

Küsimus: Millised olid mõned ühised tehnoloogiad ja ideed, mida vahetati Mesopotaamia, Induse oru ja Hiina varajaste tsivilisatsioonide vahel?

K: Kuidas laienesid nomaadid steppide piirkonnast välja?

K: Miks ei olnud Aasia mandri põhjaosa stepinomaadidele kättesaadav?

K: Millised geograafilised tõkked hoidsid keskust ja äärealasid üksteisest lahus?

K: Kuidas olid linnaelanikud arenenumad kui madalatel aladel elavad inimesed?

K: Kuidas kohanesid Hiina, India või Lähis-Ida vallutanud riigid pärast seda, kui nad olid nomaadide poolt vallutatud?

Otsing