CBRNE-mõiste: keemia-, bioloogia-, radioloogia-, tuuma- ja lõhkeohud

CBRNE: keemia-, bioloogia-, radioloogia-, tuuma- ja lõhkeohud — selgitus, riskid, ennetus ja reageerimisstrateegiad massiohu korral.

CBRNE (hääldatakse "CBRN-E") on lühend keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste, tuuma- ja lõhkematerjalide kohta. Need materjalid on väga ohtlikud ja võivad vigastada paljusid inimesi. Kui neid kasutatakse tahtlikult, on CBRNE-materjalid massihävitusrelvad. Kuid CBRNE-sündmused võivad juhtuda ka juhuslikult — näiteks tööstusõnnetuse, transpordikatastroofi või laborivea tõttu.

Valge Maja 2011. aasta aruandes tõstatas, et "ei ole suuremat ohtu [Ameerika Ühendriikidele] kui terrorirünnak massihävitusrelvaga". Kuna sellised rünnakud või õnnetused võivad põhjustada suurt kahju, töötavad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid kogu maailmas CBRNE-riskide ennetamise, avastamise ja neile reageerimise kallal.

Mida tähendab iga täht?

• Keemilised — mürgised gaasid, vedelikud või tahked ained (näiteks närvimürgid, sinepigaasid, tööstuskemikaalid), mis võivad kahjustada hingamisteid, nahka ja siseorganeid.
• Bioloogilised — haigustekitajad (bakterid, viirused, toksiinid), mis võivad põhjustada laialdasi nakkushaigusi või toidusaastet.
• Radioloogilised — levitatavad radioaktiivsed materjalid (näiteks räppleermaterjalid ehk RDD), mis võivad saastada keskkonda ja põhjustada kiirgusnakkust või pikaajalist reostust.
• Tuuma — tuumarelva plahvatus või muu tuumaallikast tulenev suur radioloogiline sündmus, mille tagajärjed on laastavad nii otse kui ka pikaajalise kiirgusohu tõttu.
• Lõhke — plahvatused ja lõhkeseadmed, mis ise põhjustavad suurt füüsilist kahju ja võivad levitada keemilisi või radioloogilisi aineid (näiteks rastraktiivse plahvatusseadme korral).

Kuidas CBRNE-sündmusi ennetatakse ja tuvastatakse?

• Rahvusvahelised lepingud ja kontrollid (nt Keemiarelvade Leping, Bioloogiliste Relvade Leping) piiravad ja keelavad paljude ohtlike ainete tootmist ja kasutamist.
• Piiri- ja sadamate kontroll, keemiliste ja bioloogiliste ainetega töötavate asutuste range regulatsioon ning transpordiohutus vähendavad õnnetuste riski.
• Avastussüsteemid: õhuanalüsaatorid, radiatsioonidetektorid, bioloogilised sensorid ja laborivõrgustikud aitavad kiiresti tuvastada ebatavalisi aineid või haigusjuhtumeid.
• Esmaabi- ja päästeteenistuste spetsialiseeritud CBRNE-komponendid ja treeningud tagavad kiire ja ohutu reageerimise.

Reageerimine ja kaitse

• Avariskides on esmalt tähtis päästetöötajate tööohutus: isoleerimine, sobiv isikukaitsevahend (respiraatorid, kaitseülikonnad) ja dekonTaminerimine.
• Ühiskondlikud meetmed: piirkonna evakueerimine või siseruumi peitmine (shelter-in-place), veebi- ja meediateavitused, joogivee- ja toiduohutuse kontroll.
• Meditsiiniline abi: mõned keemilised mürgid vajavad spetsiifilisi antidoodid (nt atropiin närvimürkide korral). Bioloogiliste juhtumite korral kasutatakse nakkushaiguste jälgimist, vaktsineerimist, profülaktilisi ja ravimeid vastavalt vajadusele. Kiirguskahjustusi ravitakse toetava raviga ja vajadusel spetsiifiliste läkmete abil.
• Keskkonna puhastus ja järelhooldus: radioloogiline või keemiline saaste nõuab spetsiaalset neutraliseerimist, järeluuringuid ja sageli pikka taastamistööd.

Mida teha kui kahtlustad CBRNE-sündmust?

• Jää rahulikuks ja kuula ametlikke juhiseid (hädaabinumber, politsei, päästeamet, tervishoid).
• Väldi kokkupuudet nähtava auru, tolmu või vedelikuga. Ära puuduta kahtlaseid esemeid ega paku abi kahjustatud alale sisenemisel ilma sobiva kaitsuta.
• Kui võimalik, eemalda reostatud rõivad, pese nahka ja juukseid leige vee ja seebiga ning mine arsti juurde või kutsu abi.
• Järgida evakuatsiooni- või siseruumis jäämise juhiseid; ära naase tsooni enne ametlikku luba.

Kes vastutab ja kuidas koostöö toimib?

CBRNE-riskide haldamine nõuab koostööd paljude osapoolte vahel: riiklikud julgeoleku- ja päästeteenistused, tervishoid, politsei, keskkonnaametid, teadusasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid. Riigid vahetavad infot, korraldavad ühiseid õppusi ja toetavad maailma tervishoiu- ning ohutusstandardeid.

Kokkuvõte

CBRNE-kategooria hõlmab mitmesuguseid väga ohtlikke aineid ja sündmusi, mis võivad põhjustada suuri inim- ja keskkonnakahjusid. Oluline on ennetus, kiire avastamine, valmisolek reageerimiseks ning selged juhised elanikele, et vähendada kahjusid ja taastada ohutus võimalikult kiiresti.

KBRT-relvade tüübid

Keemiline

Peamised keemiarelvade tüübid on järgmised:

• Närvimürk, mis ründab kesknärvisüsteemi. Näidetena võib tuua pestitsiiditüübid, mida nimetatakse organofosfaatideks, sariin ja VX.
• Põletusained, mis tekitavad põletusi ja villid nii kehas kui ka väljaspool keha. Näidetena võib tuua sinepigaasid.
• vereained, mis muudavad võimatuks vere hapniku transportimise kehasse. Kõige levinumad verevahendid on valmistatud tsüaniidiga.
• lämmatusained, mis ründavad kopsusid ja panevad need vedelikuga täituma. See muudab hingamise võimatuks. Näiteks kloorigaas ja fosgeen.
• Võimetuks tegevad ained, mille eesmärk on teha haiget suurele hulgale inimestele ja muuta nende vastupanu võimatuks, kuid mitte tappa neid. Näidetena võib tuua pisargaasi ja pipragaasi.

Rahvusvaheliste seaduste kohaselt on keemiarelvade kasutamine ebaseaduslik. Kuid terroristid on neid seadusi eiranud. Näiteks 1995. aastal ründasid terroristid Jaapanis Tokyos metrood sariiniga.

Bioloogiline

Bioloogiliste relvade eesmärk on haigestada võimalikult palju inimesi nakkushaigustesse. Bioloogiliste relvade tüübid on järgmised:

• Bakterid, nagu näiteks siberi katku ja katku põhjustavad bakterid.
• Viirused, nagu need, mis põhjustavad rõugeid, Ebolat ja grippi
• Toksiinid (elusolendite poolt toodetud mürgid), nagu ritsiin, botulismitoksiin ja aflatoksiin.

2001. aastal kasutas terrorist bioloogilist relva Ameerika Ühendriikide vastu, saates posti teel paljudele inimestele siberi katkuga täidetud kirju. Bioloogilise rünnakuna on posti teel saadetud ka ritsiini.

Radioloogiline

Radioloogiline relv on igasugune relv, mis levitab kiirgust. Näiteks:

• määrdunud pomm (tavaline pomm, mis levitab radioaktiivset materjali).
• Toidu- või veevarude mürgitamine radioaktiivse saastumisega

2006. aastal mõrvati endine Venemaa spioon Aleksander Litvinenko, kui keegi pani tema toidule radioaktiivset ainet poloonium-210.

Valge Maja aruandes öeldakse, et kogu maailmas on radioloogilist materjali, mida ei valvata.

Tuumaenergia

Tuumarelv vabastab tuumaplahvatuses tohutu hulga energiat. Tuumarelvad võivad tappa kõik linnas viibijad ja paljud teised ellujääjad võivad haigestuda kiiritusmürgitusse.

Kuigi paljud riigid on katsetanud tuumarelvi, on neid massihävitusrelvana kasutatud vaid kaks korda. Teise maailmasõja ajal heitsid Ameerika Ühendriigid kaks tuumapommi Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile. Hiroshimas hävitas tuumapomm 4,7 ruutmiili (12 km² ) linnast ja tappis kohe 60 000-80 000 inimest. Hiljem suri veel rohkem inimesi kiiritushaigusesse ja kiirgusest põhjustatud vähki, nii et ajaloolased arvavad, et Hiroshimasse tabanud ühe tuumapommi tõttu hukkus umbes 135 000 inimest.

Nagasakis tekitas tuumapomm umbes 3900 °C kuumust ja tuuled kiirusega 1005 km/h. See tappis kuskil 39 000 kuni 80 000 inimest.

Pärast neid pommitamisi nõustusid paljud riigid oma tuumapommidest vabanema. Siiski on mõnel riigil endiselt tuumapomme ja kogu maailmas on tuumamaterjali, mida ei valvata.

Lõhkeained

Plahvatusrelvade hulka kuuluvad näiteks tavalised pommid ja improviseeritud lõhkeseadeldised (IED). Terroristid on Iraagis sageli kasutanud lõhkeseadeldisi sõdurite tapmiseks ja vigastamiseks. Mõnes teises riigis, näiteks Iisraelis, kinnitavad terroristid pomme oma keha külge ja lasevad neid avalikes kohtades plahvatada, tappes nii palju inimesi kui ka iseennast. Vietnami sõja ajal kasutasid Ameerika Ühendriigid sageli napalmi ("vedela tule") osana oma pommidest. Nad segasid seda ka bensiini ja fosforiga, et muuta see plahvatusohtlikumaks, ning pihustasid seda otse paatidest ja helikopteritest.

2013. aasta Bostoni maratoni ajal kasutasid kaks terroristi lõhkeainet, et tappa kolm inimest ja vigastada veel 264 inimest maratoni finišijoonel.

Novembrikuiste Pariisi rünnakute ajal tõi ISIS-e nime all tuntud terroristide rühm pomme avalikesse kohtadesse ja plahvatas neid.

Nagasakit tabanud tuumapommi põhjustatud "seenepilv" tõusis 11mi (18km) kõrgusele maapinnast.


Stryker lamab külili pärast maetud IED-i plahvatust Iraagis. (2007)

Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab CBRNE?

K: Miks on CBRNE-materjalid ohtlikud?

K: Milleks tavaliselt kasutatakse CBRNE-relvi?

K: Millal võivad CBRNE-vahendid juhtuda juhuslikult?

K: Mida öeldi 2011. aastal Valge Maja aruandes CBRNE-relvade kohta?

K: Mida teevad maailma riigid KBRT-rünnakute ennetamiseks?

K: Miks on oluline CBRNE-rünnakute ennetamine ja neile reageerimine?

Otsing