CBRNE

KBRT-relvade tüübid

Keemiline

Peamised keemiarelvade tüübid on järgmised:

• Närvimürk, mis ründab kesknärvisüsteemi. Näidetena võib tuua pestitsiiditüübid, mida nimetatakse organofosfaatideks, sariin ja VX.
• Põletusained, mis tekitavad põletusi ja villid nii kehas kui ka väljaspool keha. Näidetena võib tuua sinepigaasid.
• vereained, mis muudavad võimatuks vere hapniku transportimise kehasse. Kõige levinumad verevahendid on valmistatud tsüaniidiga.
• lämmatusained, mis ründavad kopsusid ja panevad need vedelikuga täituma. See muudab hingamise võimatuks. Näiteks kloorigaas ja fosgeen.
• Võimetuks tegevad ained, mille eesmärk on teha haiget suurele hulgale inimestele ja muuta nende vastupanu võimatuks, kuid mitte tappa neid. Näidetena võib tuua pisargaasi ja pipragaasi.

Rahvusvaheliste seaduste kohaselt on keemiarelvade kasutamine ebaseaduslik. Kuid terroristid on neid seadusi eiranud. Näiteks 1995. aastal ründasid terroristid Jaapanis Tokyos metrood sariiniga.

Bioloogiline

Bioloogiliste relvade eesmärk on haigestada võimalikult palju inimesi nakkushaigustesse. Bioloogiliste relvade tüübid on järgmised:

• Bakterid, nagu näiteks siberi katku ja katku põhjustavad bakterid.
• Viirused, nagu need, mis põhjustavad rõugeid, Ebolat ja grippi
• Toksiinid (elusolendite poolt toodetud mürgid), nagu ritsiin, botulismitoksiin ja aflatoksiin.

2001. aastal kasutas terrorist bioloogilist relva Ameerika Ühendriikide vastu, saates posti teel paljudele inimestele siberi katkuga täidetud kirju. Bioloogilise rünnakuna on posti teel saadetud ka ritsiini.

Radioloogiline

Radioloogiline relv on igasugune relv, mis levitab kiirgust. Näiteks:

• määrdunud pomm (tavaline pomm, mis levitab radioaktiivset materjali).
• Toidu- või veevarude mürgitamine radioaktiivse saastumisega

2006. aastal mõrvati endine Venemaa spioon Aleksander Litvinenko, kui keegi pani tema toidule radioaktiivset ainet poloonium-210.

Valge Maja aruandes öeldakse, et kogu maailmas on radioloogilist materjali, mida ei valvata.

Tuumaenergia

Tuumarelv vabastab tuumaplahvatuses tohutu hulga energiat. Tuumarelvad võivad tappa kõik linnas viibijad ja paljud teised ellujääjad võivad haigestuda kiiritusmürgitusse.

Kuigi paljud riigid on katsetanud tuumarelvi, on neid massihävitusrelvana kasutatud vaid kaks korda. Teise maailmasõja ajal heitsid Ameerika Ühendriigid kaks tuumapommi Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile. Hiroshimas hävitas tuumapomm 4,7 ruutmiili (12 km² ) linnast ja tappis kohe 60 000-80 000 inimest. Hiljem suri veel rohkem inimesi kiiritushaigusesse ja kiirgusest põhjustatud vähki, nii et ajaloolased arvavad, et Hiroshimasse tabanud ühe tuumapommi tõttu hukkus umbes 135 000 inimest.

Nagasakis tekitas tuumapomm umbes 3900 °C kuumust ja tuuled kiirusega 1005 km/h. See tappis kuskil 39 000 kuni 80 000 inimest.

Pärast neid pommitamisi nõustusid paljud riigid oma tuumapommidest vabanema. Siiski on mõnel riigil endiselt tuumapomme ja kogu maailmas on tuumamaterjali, mida ei valvata.

Lõhkeained

Plahvatusrelvade hulka kuuluvad näiteks tavalised pommid ja improviseeritud lõhkeseadeldised (IED). Terroristid on Iraagis sageli kasutanud lõhkeseadeldisi sõdurite tapmiseks ja vigastamiseks. Mõnes teises riigis, näiteks Iisraelis, kinnitavad terroristid pomme oma keha külge ja lasevad neid avalikes kohtades plahvatada, tappes nii palju inimesi kui ka iseennast. Vietnami sõja ajal kasutasid Ameerika Ühendriigid sageli napalmi ("vedela tule") osana oma pommidest. Nad segasid seda ka bensiini ja fosforiga, et muuta see plahvatusohtlikumaks, ning pihustasid seda otse paatidest ja helikopteritest.

2013. aasta Bostoni maratoni ajal kasutasid kaks terroristi lõhkeainet, et tappa kolm inimest ja vigastada veel 264 inimest maratoni finišijoonel.

Novembrikuiste Pariisi rünnakute ajal tõi ISIS-e nime all tuntud terroristide rühm pomme avalikesse kohtadesse ja plahvatas neid.

Nagasakit tabanud tuumapommi põhjustatud "seenepilv" tõusis 11mi (18km) kõrgusele maapinnast.


Stryker lamab külili pärast maetud IED-i plahvatust Iraagis. (2007)

Juhuslikud KBRT-sündmused

Näited juhuslikest KBRT-juhtumitest on järgmised:

• Keemiline: Juhuslikud kemikaalilekked (nagu õlireostus või ohtliku kemikaali lekkimine laborist).
• Bioloogiline: Nakkushaiguste puhangud (nagu gripiepideemia).
• Radioloogiline: Radioaktiivsete kemikaalide juhuslik lekkimine laborites või haiglates (näiteks uranüülnitraadi lekkimine, mida kasutatakse viiruste vaatlemiseks elektronmikroskoobiga); õnnetused kiiritusravi ajal.
• Tuumaenergia: õnnetused tuumaelektrijaamades, nagu Tšernobõli ja Three Mile Islandi tuumajaamades
• Plahvatusohtlik: Inimene, kes kasutab hingamisprobleemide tõttu hapnikku, süütab sigareti ja laseb kogemata kogu oma kortermaja õhku.

Fotogalerii