CBRNE (hääldatakse "CBRN-E") on lühend keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste, tuuma- ja lõhkematerjalide kohta. Need materjalid on väga ohtlikud ja võivad vigastada paljusid inimesi. Kui neid kasutatakse tahtlikult, on CBRNE-materjalid massihävitusrelvad. Kuid CBRNE-sündmused võivad juhtuda ka juhuslikult — näiteks tööstusõnnetuse, transpordikatastroofi või laborivea tõttu.

Valge Maja 2011. aasta aruandes tõstatas, et "ei ole suuremat ohtu [Ameerika Ühendriikidele] kui terrorirünnak massihävitusrelvaga". Kuna sellised rünnakud või õnnetused võivad põhjustada suurt kahju, töötavad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid kogu maailmas CBRNE-riskide ennetamise, avastamise ja neile reageerimise kallal.

Mida tähendab iga täht?

  • Keemilised — mürgised gaasid, vedelikud või tahked ained (näiteks närvimürgid, sinepigaasid, tööstuskemikaalid), mis võivad kahjustada hingamisteid, nahka ja siseorganeid.
  • Bioloogilised — haigustekitajad (bakterid, viirused, toksiinid), mis võivad põhjustada laialdasi nakkushaigusi või toidusaastet.
  • Radioloogilised — levitatavad radioaktiivsed materjalid (näiteks räppleermaterjalid ehk RDD), mis võivad saastada keskkonda ja põhjustada kiirgusnakkust või pikaajalist reostust.
  • Tuuma — tuumarelva plahvatus või muu tuumaallikast tulenev suur radioloogiline sündmus, mille tagajärjed on laastavad nii otse kui ka pikaajalise kiirgusohu tõttu.
  • Lõhke — plahvatused ja lõhkeseadmed, mis ise põhjustavad suurt füüsilist kahju ja võivad levitada keemilisi või radioloogilisi aineid (näiteks rastraktiivse plahvatusseadme korral).

Kuidas CBRNE-sündmusi ennetatakse ja tuvastatakse?

  • Rahvusvahelised lepingud ja kontrollid (nt Keemiarelvade Leping, Bioloogiliste Relvade Leping) piiravad ja keelavad paljude ohtlike ainete tootmist ja kasutamist.
  • Piiri- ja sadamate kontroll, keemiliste ja bioloogiliste ainetega töötavate asutuste range regulatsioon ning transpordiohutus vähendavad õnnetuste riski.
  • Avastussüsteemid: õhuanalüsaatorid, radiatsioonidetektorid, bioloogilised sensorid ja laborivõrgustikud aitavad kiiresti tuvastada ebatavalisi aineid või haigusjuhtumeid.
  • Esmaabi- ja päästeteenistuste spetsialiseeritud CBRNE-komponendid ja treeningud tagavad kiire ja ohutu reageerimise.

Reageerimine ja kaitse

  • Avariskides on esmalt tähtis päästetöötajate tööohutus: isoleerimine, sobiv isikukaitsevahend (respiraatorid, kaitseülikonnad) ja dekonTaminerimine.
  • Ühiskondlikud meetmed: piirkonna evakueerimine või siseruumi peitmine (shelter-in-place), veebi- ja meediateavitused, joogivee- ja toiduohutuse kontroll.
  • Meditsiiniline abi: mõned keemilised mürgid vajavad spetsiifilisi antidoodid (nt atropiin närvimürkide korral). Bioloogiliste juhtumite korral kasutatakse nakkushaiguste jälgimist, vaktsineerimist, profülaktilisi ja ravimeid vastavalt vajadusele. Kiirguskahjustusi ravitakse toetava raviga ja vajadusel spetsiifiliste läkmete abil.
  • Keskkonna puhastus ja järelhooldus: radioloogiline või keemiline saaste nõuab spetsiaalset neutraliseerimist, järeluuringuid ja sageli pikka taastamistööd.

Mida teha kui kahtlustad CBRNE-sündmust?

  • Jää rahulikuks ja kuula ametlikke juhiseid (hädaabinumber, politsei, päästeamet, tervishoid).
  • Väldi kokkupuudet nähtava auru, tolmu või vedelikuga. Ära puuduta kahtlaseid esemeid ega paku abi kahjustatud alale sisenemisel ilma sobiva kaitsuta.
  • Kui võimalik, eemalda reostatud rõivad, pese nahka ja juukseid leige vee ja seebiga ning mine arsti juurde või kutsu abi.
  • Järgida evakuatsiooni- või siseruumis jäämise juhiseid; ära naase tsooni enne ametlikku luba.

Kes vastutab ja kuidas koostöö toimib?

CBRNE-riskide haldamine nõuab koostööd paljude osapoolte vahel: riiklikud julgeoleku- ja päästeteenistused, tervishoid, politsei, keskkonnaametid, teadusasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid. Riigid vahetavad infot, korraldavad ühiseid õppusi ja toetavad maailma tervishoiu- ning ohutusstandardeid.

Kokkuvõte

CBRNE-kategooria hõlmab mitmesuguseid väga ohtlikke aineid ja sündmusi, mis võivad põhjustada suuri inim- ja keskkonnakahjusid. Oluline on ennetus, kiire avastamine, valmisolek reageerimiseks ning selged juhised elanikele, et vähendada kahjusid ja taastada ohutus võimalikult kiiresti.