Vereained

Vereained on mürgised kemikaalid. Nad muudavad võimatuks inimese vere hapniku hoidmise ja selle viimise ülejäänud kehasse. Iga kehaosa vajab hapnikku ellujäämiseks. Vereained võivad põhjustada eluohtlikke sümptomeid, nagu krambid või kooma, mis tekivad seetõttu, et aju ei saa piisavalt hapnikku. Piisavalt suurtes annustes võivad verevahendid panna inimese lämbuma.

Kui neid kasutatakse sihilikult paljude inimeste tapmiseks, on veremürgid massihävitusrelvad (massihävitusrelvad).

Kõige levinumad veremürgid on keemilised ühendid, mis sisaldavad tsüaniidi. Teised veremürgid põhinevad siiski arseenil.

Kuidas nad töötavad

Tavaliselt kannab vereringe hapnikku hingatavast õhust kogu kehasse. Kehas olevad rakud vajavad ellujäämiseks hapnikku ja nad peavad vabanema ka süsihappegaasist. (Süsihappegaas jääb üle, kui rakud toodavad energiat; liiga palju seda on mürgine.) Tavaliselt võtavad rakud vereringest hapnikku üles ja saadavad süsinikdioksiidi vereringesse välja. Seda nimetatakse gaasivahetuseks.

Vereained takistavad gaasivahetust. Nad takistavad hapniku sattumist keha rakkudesse. Ilma hapnikuta surevad rakud. Kui inimene saab piisavalt suure annuse verevahendit, lämbub ta, sest sissehingatav hapnik ei pääse keha rakkudesse.

USA armee plakat fosgeeni kohta Teisest maailmasõjast

Ekspositsioon

"Kokkupuude" tähendab, et kemikaal puutus inimese kehasse või sattus sellesse. See inimene on kemikaaliga "kokku puutunud". Enamik inimesi, kes puutuvad kokku veremürgistega, hingavad kemikaali sisse või neelavad seda alla. See võib juhtuda juhuslikult või tahtlikult.

Näiteks on tsüaniidiühendeid sigaretisuitsus ja paljude hoonetulekahjude suitsus. Samuti kasutatakse tsüaniidiühendeid ja arsiini pestitsiidides. Enamik kokkupuuteid arsiiniga juhtub juhuslikult inimestega, kes töötavad nende kemikaalide läheduses.

Tavaliselt, kui massihävitusrelvana kasutatakse vereaineid, pihustatakse need õhku, nii et inimesed hingavad neid sisse.

Märgid ja sümptomid

Kui inimene puutub kokku vereagentidega, sõltuvad tema sümptomid mõnest asjast:

Kui palju verekeskkonda inimene hingas või neelas sisse (seda nimetatakse kontsentratsiooniks).
Kui kaua isik puutus kokku verekeskkonnaga (kestus).

Kui inimene puutub kokku väikese koguse veremürgiga, ei pruugi tema sümptomid olla eluohtlikud. Näiteks võivad nad olla segaduses, tunda end väga väsinud või neil võib esineda peavalu, iiveldust ja oksendamist.

Kui aga inimene puutub kokku suure annuse verekeskkonnaga, võivad tekkida palju tõsisemad sümptomid, sealhulgas:

Krambid (põhjustatud sellest, et aju ei saa piisavalt hapnikku).
Halvatus
Südame rütmihäired (põhjustatud sellest, et süda ei saa piisavalt hapnikku).
kooma (kuna aju ei saa piisavalt hapnikku, et hoida inimene teadvusel).
Hingamispuudulikkus

Vereained toimivad väga kiiresti. Kui inimene saab piisavalt suure annuse, hakkavad tal need sümptomid tekkima vaid mõni sekund pärast kokkupuudet. Nad võivad surra minutite - või isegi sekundite - jooksul hingamispuudulikkusse.

Surnud Briti sõdurid pärast Saksa gaasirünnakut, tõenäoliselt fosgeeniga, I maailmasõja ajal

Treatment

Tsüaniidimürgistuse puhul on olemas mõned erinevad vastumürgid. Ameerika Ühendriikides kõige sagedamini kasutatav tsüaniidivastane komplekt sisaldab kolme ravimit: amüülnitrit ja naatriumnitrit, mis seonduvad tsüaniidiga ja muudavad selle vähem ohtlikuks kemikaaliks, ning naatriumtiosulfaat, mis muudab tsüaniidi kahjutuks kemikaaliks, mida inimene saab välja urineerida.

B-vitamiini vorm₁₂ , mida toodavad bakterid, mida nimetatakse hüdroksokobalamiiniks, on samuti tsüaniidi vastumürgiks. See muudab tsüaniidi tavaliseks B-vitamiiniks₁₂ .

Arsiinile ja fosgeenile ei ole vastumürke. Meditsiinitöötajad saavad anda ainult "toetavat ravi", mis tähendab, et nad saavad ravida ainult arsiinimürgistuse sümptomeid. Näiteks võivad nad anda hapnikku maski kaudu, anda ravimeid südame rütmihäirete korral ja teha dialüüsi neerupuudulikkuse korral.

Kasutamine sõjas ja hukkamine

Esimene massihävitusrelvana kasutatav veremürk oli fosgeen. Fosgeeni kasutas Saksa armee esimest korda 1915. aastal Briti arme e vastu suunatud rünnakuks. Pärast seda kasutati fosgeeni sageli I maailmasõja ajal. Sõja mõlema poole riigid - sealhulgas Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid - kasutasid fosgeeni vaenlase sõdurite ründamiseks. Sageli segasid nad seda klooriga, eesmärgiga tappa rohkem inimesi. Fosgeen põhjustas umbes 85% sõja ajal mürgistusgaasist põhjustatud 100 000 surmajuhtumist (kokku umbes 85 000 surmajuhtumit).

1919. aastal heitsid Briti kuninglikud õhujõud Vene kodusõja ajal arseenigaasi enamlaste sõduritele.

Fosgeeni kasutas sageli ka Jaapani keiserlik armee Hiina vastu teise Hiina-Jaapani sõja ajal (1937-1945).

Holokausti ajal kasutasid natsid inimeste tapmiseks surmalaagrite ja koonduslaagrite gaasikambrites vesiniktsüaniidi vormi nimega Zyklon B.

Pärast närvigaaside avastamist ei kasutatud enam nii palju veremürke. Siiski kasutas Iraak 1980. aastatel Iraani-Iraagi sõjas Iraani vastu tsüanokloriidi.

Alates 1924. aastast on Ameerika Ühendriigid kasutanud vesiniktsüaniidi gaasikambrites surmanuhtluse saanud vangide hukkamiseks. Enamik osariike kasutab tänapäeval inimeste hukkamiseks muid viise. Vesiniktsüaniidiga hukkamine on siiski endiselt seaduslik kuues osariigis.

Auschwitzi koonduslaagrist leitud tühjad Zyklon B kanistrid

Seotud leheküljed

Tsüaniid
Arseen
Keemiline sõjapidamine
Keemiarelvad I maailmasõjas
Keemiarelvade konventsioon

Küsimused ja vastused

K: Mis on verevahend?

A: Verevahend on mürgine kemikaal, mis muudab inimese vere võimatuks hapniku hoidmise ja selle viimise ülejäänud kehasse.

K: Mis juhtub, kui keegi puutub kokku veremürgiga?

V: Kui keegi puutub kokku veremürgiga, võivad tekkida eluohtlikud sümptomid, nagu krambid või kooma, mis tekivad seetõttu, et aju ei saa piisavalt hapnikku. Piisavalt suurtes annustes võib kokkupuude veremürgiga põhjustada inimese lämbumist.

K: Kuidas kasutatakse vereaineid massihävitusrelvadena?

V: Vereaineid kasutatakse massihävitusrelvadena, kui neid kasutatakse tahtlikult paljude inimeste üheaegseks tapmiseks.

K: Millised on kõige levinumad veremürkide tüübid?

V: Kõige levinumad veremürkide tüübid on keemilised ühendid, mille hulka kuuluvad tsüaniid, samuti muud arseenipõhised ühendid.

K: Miks tekivad inimestel pärast veremürgiga kokkupuutumist krambid või kooma?

V: Inimesed kannatavad pärast kokkupuudet veremürgiga krampide või koomade all, sest nende aju ei saa piisavalt hapnikku, kuna mürk mõjub nende vereringesse.

K: Kuidas põhjustab kokkupuude suure hulga veremürgiga surma?

V: Kokkupuude kõrge veremürgistuse tasemega võib põhjustada surma lämbumise tõttu, kuna see takistab hapniku jõudmist kõikidesse kehaosadesse.