2009. aasta Vormel-1 hooaeg oli 60. FIA Vormel-1 maailmameistrivõistluste hooaeg. Meistrivõistlustel osales kümme meeskonda. Jenson Button tuli sõitjate maailmameistriks ja Brawn GP võitis konstruktorite tiitli.

Hooaeg kestab 17 etappi ja algas Austraalia Grand Prix'ga 29. märtsil 2009. aastal. See lõpeb 1. novembril 2009 Abu Dhabi Grand Prix'ga, mis on esmakordselt võistluskalendris ja toimub uuel Yas Marina ringrajal. Prantsusmaa ja Kanada Grand Prix'd, mis mõlemad kuulusid 2008. aasta meistrivõistlustele, on välja jäetud.

FIA rakendab mitmeid reeglite muudatusi, et vähendada ülemaailmse finantskriisi tõttu kulusid ja parandada võistluspilti. Uued reeglid, mis reguleerivad muu hulgas rehve, aerodünaamikat ja kineetilise energia taastamise süsteemi (KERS), on ühed suurimad muudatused vormel-1 reeglites mitme aastakümne jooksul. FIA kuulutas esialgu välja muudatuse sõitjate maailmameistrivõistluste otsustamisel, kus meistriks kuulutatakse kõige rohkem sõite võitnud sõitja. See otsus tühistati aga hiljem pärast Formula One Teams Association'i proteste.

Hooaja ülevaade ja Brawn GP ime

2009. aasta jäi meelde kui üllatushooaja — meeskond, mis tekkis Honda lahkumise järel, osutus kohe konkurentsivõimeliseks. Ross Brawni juhtimisel asutatud Brawn GP vormelmeeskond osteti Honda töögrupilt ja jätkas võistlemist Mercedes-Benzi mootoritega. Meeskonna autodel oli uuenduslik diffuusori lahendus (nn "double diffuser"), mis andis neile märkimisväärse eelise alguses.

Jenson Button alustas hooaega väga tugevalt — ta võitis suure osa hooaja esimestest etappidest ning kogus hooaja jooksul järjest häid tulemusi, mis tõid talle sõitjate tiitli. Tema meeskonnakaaslane Rubens Barrichello aitas samuti konstruktorite arvestuses punktide kogumisel ning Brawn GP võitis üllatuslikult ka konstruktorite tiitli.

Peamised reegli- ja tehnilised muudatused

2009. aasta regulatsioonide eesmärk oli vähendada allalöövet (downforce) ja lihtsustada autode aerodünaamikat, et parandada möödumisi ja võistlusshow’d. Olulisimad muudatused olid:

  • Rehvid: tagasipöördumine slick-rehvide kasutamisele, mis muutis kontakti rajaga suuremaks ja sõidustiili dünaamikat.
  • Aerodünaamika: muudatused tiibade, kehadeta ja radikaalsete aerodünaamiliste lisandite piirangud — eesmärk oli vähendada keeruliste aeroelementide mõju ning muuta autode hajuvust sõidu ajal vähem tundlikuks.
  • KERS (Kineetilise energia taastamise süsteem): lubatud kui valikuline tehnoloogia, mis võimaldas salvestada pidurdamisel tekkivat energiat ja vabastada seda kiirendamiseks. Paljud meeskonnad otsustasid KERS-i kas mitte kasutada või kasutada seda vaid piiratud ulatuses, kuna süsteem oli keeruline, lisas kaalu ja tõi kaasa kulutusi.
  • Reguleeriv järelevalve: testimise piirangud ja ranged tehnilised juhised, mille eesmärk oli vähendada kulusid ja vältida liiga kallite arengute jooksu väiksematele meeskondadele.

Muudatuste ja innovatsiooni tulemuseks oli suur tehniline mänguruum ning mõnevõrra ebaühtlane stardipositsioon — teatud lahendused (nt double diffuser) osutusid väga edukaks ja andsid konkurentidele eelise, kuni tõlgendused selgusid ja neid reguleeriti.

Kalendri ja korralduslikud muutused

Hooaja kalender sisaldas 17 etappi. Uue võistlusena lisandus Abu Dhabi Grand Prix Yas Marina ringrajal, mis tõi sarja uue era- ja meelelahutusliku tasandi (näiteks uus kuupäev ja infrastruktuur ning unikaalne võidusõidupaik). Samal ajal jäeti kalendrist välja varasemad etapid nagu Prantsusmaa ja Kanada, mis peegeldas sarja ümberkorraldusi ja rahastusalaseid kaalutlusi.

Mõjud ja pärand

2009. aasta jäi meelde kui aasta, mil Vormel-1 pidi reageerima globaalsele majanduskriisile ning samaaegselt tegema suuri tehnilisi ja regulatiivseid muutusi. Hooaeg näitas, et keskkonnamuutused ja eelarvepiirangud võivad anda võimaluse vähema tuntusega tegijatele, kui nad suudavad kasutada nutikaid tehnilisi lahendusi. Jenson Buttoni tiitel ja Brawn GP edulugu jäid üheks sportlikuks meenutuseks, kus kombinatsioon juhtimisest, insenerišikkusest ja õnnestunud arendusest tõi kohe tulemusi.

Kuigi mõned 2009. aasta reeglid (nt KERS-iga seotud otsused) arenesid edasi järgmistel aastatel ning tehnilised tõlgendused täpsustati, oli 2009. hooaeg selgelt pöördepunktiks — nii võistlusliku kui ka regulatiivse mõjuga Vormel-1 jaoks.