Anafülaksia on tõsine allergiline reaktsioon. See algab äkki ja võib olla eluohtlik. Anafülaksia sümptomeid on palju, näiteks sügelev lööve, kurguturse, hingamisprobleemid ja madal vererõhk. Tavalised põhjused on putukahammustused, toiduained ja ravimid. Anafülaksia võib areneda minutite jooksul pärast allergeeni sattumist organismi või harvem ka aeglasemalt.

Anafülaksia tekib siis, kui inimene sööb, hingabsisse või talle süstitakse allergeeni (millegi suhtes ta on allergiline). Nende immuunsüsteem reageerib üle. See saadab teatud valgeliblede seest välja spetsiaalseid valke, mis kutsuvad esile põletikulise reaktsiooni, vabastavad histamiini ja muud ained ning võivad põhjustada veresoonte laienemist, vooluhulka vähenemist ja hingamisteede ahenemist.

Põhjused ja riskifaktorid

  • Toiduained: pähklid, maapähklid, kala, mereannid, muna, piim ja soja.
  • Putukahammustused: mesilased, herilased jt.
  • Ravimid: näiteks antibiootikumid, mõningad valuvaigistid ja kontrastiained.
  • Lateks ja mõnikord ka treening koos varem söödud toiduga (treeninguga seotud anafülaksia).
  • Riskitegurid: varem esinenud anafülaksia, kontrollimata või raske astma, noorem ja vanem ealisi rühmad ning teatud ravimite (nt β‑blokaatorid) kasutamine.

Sümptomid

Anafülaksia tunnused ja sümptomid võivad hõlmata:

  • Nahareaktsioonid: urtikaaria (nõgestõbi), punetus, sügelus.
  • Paistetus näol, huultel, keelel või kurgus (kurguturse), mis võib häirida neelamist ja hingamist.
  • Hingamisraskused: vilistav hingamine, õhupuudus, köha.
  • Vererõhu langus (madal vererõhk), pearinglus, nõrkus või teadvusekaotus.
  • Seedetrakti sümptomid: iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus.
  • Kiire südametegevus, ärevus või rahutus.

Mõnedel inimestel võib esineda nn biphaasiline reakti­oon — sümptomite ajutine leevenemine ja seejärel taas ägenemine mõne tunni jooksul.

Esmaabi ja erakorraline ravi

Esimene ja kõige tähtsam samm on adrenaliini (epinefriini) süstimine võimalikult kiiresti. Kui isikul on olemas adrenaliini autopump (nt EpiPen), tuleb see kohe kasutada, kui tekivad tõsised hingamis‑ või vererõhuraskused või laialdased nahasümptomid.

  • Helistage kohe hädaabisse ( Eestis 112 ).
  • Pange inimene puhkama selili ja tõstke jalgu, kui ta on teadvusel ja seda saab teha ohutult; kui hingamisraskused on peamine probleem, istuv asend võib olla parem.
  • Kui adrenaliini esimene annus ei mõju ja sümptomid püsivad või halvenevad, võib olla vajalik teine annus 5–15 minuti pärast — seda otsustab meditsiinitöötaja või järgides autopumba juhiseid.
  • Haiglasse jõudes võivad arstid anda lisaks adrenaliinile hapnikku, intravenoosselt vedelikke, antihistamiine, kortikosteroide ja vajadusel bronhodilataatoreid ning toetavat ravi (nt intubatsioon, elustamine).

Diagnostika

Anafülaksia diagnoositakse inimese tunnuste ja sümptomite põhjal. Vajadusel tehakse vereanalüüsid, sealhulgas seerumi tryptaas, mis võib tõendada mast‑rakulise aktiveerumise hiljutist toimumist. Täpsema allergeeni tuvastamiseks kasutatakse hiljem allergia uuringuid (nahatestid, spetsiifilised IgE‑testid).

Edasine jälgimine ja ennetus

  • Isikule, kellel on olnud anafülaksia, tehakse sageli haiglas jälgimine vähemalt paar tundi (mõnikord kauem) biphaasilise reaktsiooni riski tõttu.
  • Raviplaan: arst koostab allergia tegevuskava, õpetab adrenaliini autopumba kasutamist ja määrab vajadusel teise autopumba varu.
  • Ennetus tähendab allergeeni vältimist, toitude ja ravimite hoolikat lugemist ning meditsiinilise teabekaardi või käevõru kandmist, mis teavitab võimalikust anafülaksiast.
  • Spetsiaalsed ravivõimalused, nagu immunoteraapia, võivad mõnikord aidata teatud tüüpi allergiate puhul, kuid neid hindab eriarst.

Prognoos ja levimus

Kogu maailmas on umbes 0,05–2% inimestest mingil hetkel elus anafülaksia all kannatanud. Anafülaksia näib olevat üha levinum. Varajane adrenaliini kasutamine parandab oluliselt väljavaateid; hilinemine suurendab tõsiste tüsistuste ja surma riski.

Kui teil või teie lähedasel on anamneesis allergia või varasem anafülaktiline reaktsioon, rääkige oma arstiga riskidest, kandke vajadusel adrenaliini autopumpa ja järgige koostatud tegevuskava.