Anafülaksia

Ajalugu

Anafülaksia juhtudest on teatatud juba iidsetest aegadest alates.

Seda seisundit nimetas Charles Richet 1902. aastal algselt "afülaksia". Aastal 1913 sai Richet oma töö eest anafülaksia kohta Nobeli meditsiini- ja füsioloogiapreemia.

Hiljem muudeti nimi "anafülaksia", sest see kõlas ilusamalt. Sõna "anafülaksia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ἀνά (ana), vastu, ja φύλαξις (phyla's), kaitse.

Märgid ja sümptomid

Anafülaksia võib minutite või tundide jooksul põhjustada palju erinevaid märke ja sümptomeid. Kui anafülaksia on põhjustatud millestki, mis on sattunud organismi otse vereringe kaudu (veeni kaudu), ilmnevad sümptomid keskmiselt 5 kuni 30 minuti jooksul. Kui see on põhjustatud toidust, mida inimene on söönud, ilmnevad sümptomid keskmiselt 2 tunni jooksul.

Anafülaksia mõjutab kõige sagedamini järgmisi kehasüsteeme:

• Nahk (80-90% juhtudest on mõjutatud)
• Kopsud ja hingamisteed (70%)
• Maha ja sooled (30-45%)
• Süda ja veresooned (10-45%)
• Kesknärvisüsteem (10-15%)

Anafülaksia all kannatavatel inimestel on tavaliselt probleeme kahe või enama nimetatud kehasüsteemiga.

Naha sümptomid

Nahasümptomid on tavaliselt järgmised:

• Nõgestõbi (kõrgenenud, sügelevad muhud nahal)
• Sügelus
• Punetus (punane nägu või nahk)
• Tursked huuled
• Nohu
• Silmade ja silmalaugude pinnal oleva limaskesta (konjunktiivi) turse.
• Angioödeem (turse naha all). Inimesed, kellel on angioödeem, võivad tunda, et sügeluse asemel on nende nahk põletav.

20% juhtudest võib keel või kurgu paistetada, mis võib põhjustada hingamisprobleeme. Kui inimesel on hingamisprobleemid, võib nahk muutuda siniseks, sest keha ei saa piisavalt hapnikku. Seda nimetatakse tsüanoosiks.

Hingamisteede (hingamise) sümptomid

Hingamisteede sümptomid on järgmised:

• Hingamisraskused (nimetatakse ka hingamishäireks või hingamispuudulikkuseks).
• Bronhokonstriktsioon (kui bronhid, torud, mis toovad õhku kopsudesse, ahenevad; see raskendab õhu kopsudesse jõudmist).
• Kõri, valu neelamisel või köha
• Kui meditsiinitöötaja kuulab patsiendi kopsusid stetoskoobiga, võib ta kuulda:
• Madalad helid, mida nimetatakse vingumiseks ja mis on põhjustatud bronhokonstriktsioonist.
• kõrged helid, mida nimetatakse stridoriks ja mille põhjuseks on ülemiste hingamisteede turse.

Kardiovaskulaarsed sümptomid

Kui inimesel on anafülaksia, võivad mõned südame rakud vabastada histamiini. See võib põhjustada südame veresoonte äkilist ahenemist (seda nimetatakse "koronaararteri spasmiks"). Kui südame veresooned ahenevad liiga palju, ei saa süda piisavalt verd. See võib põhjustada mitmeid tõsiseid probleeme:

• Südamerakud võivad surra. Seda nimetatakse müokardiinfarktiks või südameinfarktiks.
• Süda võib lüüa liiga aeglaselt või liiga kiiresti (neid nimetatakse südame rütmihäireteks).
• Süda võib lüüa üldse mitte enam. Seda nimetatakse südame seiskumiseks.

Anafülaksia võib põhjustada ka madalat vererõhku. Selle põhjuseks võib olla distributsiooniline šokk, mille puhul keha veresooned laienevad tunduvalt immuunsüsteemi poolt vabanenud kemikaalide tõttu. Seda võib põhjustada ka kardiogeenne šokk, kus süda ei saa piisavalt verd välja pumbata ülejäänud kehasse.

Madal vererõhk võib põhjustada mitmeid probleeme, sealhulgas:

• Kiire südame löögisagedus
• Aeglane südame löögisagedus. See ei ole väga tavaline. Seda esineb umbes 10% juhtudest. Seda nimetatakse Bezold-Jarischi refleksiks.
• Sünkoop (minestus)

Harvadel juhtudel võib väga madal vererõhk olla ainus anafülaksia märk.

Inimestel, kellel on juba südamehaigus, on anafülaksia tõttu suurem risk südameprobleemide tekkeks.

Muud sümptomid

Anafülaksia võib põhjustada probleeme ka teistes kehasüsteemides:

• Maha ja sooled: Kõhuvalu, kõhulahtisus või oksendamine (oksendamine).
• Uriini- ja suguelundite süsteem: Naised võivad tunda valu vaagnas, mis on nagu krambid emakas. Mehed ja naised võivad kaotada kontrolli oma põie üle.
• Kesknärvisüsteem: Isikul võivad olla segased mõtted. Tal võivad olla peavalud, mis on põhjustatud aju veresoonte laienemisest. Ta võib tunda end ärevana (väga mures) ja uskuda, et ta sureb.

Anafülaksiaga inimese rinnal esinev nõgestõbi ja punetus


Anafülaksia tunnused ja sümptomid.

Põhjustab

Anafülaksia võib olla põhjustatud organismi reaktsioonist peaaegu igale võõrale ainele (mis tahes aine, mis on väljaspool keha). Levinumad põhjused on putukahammustuste või -pistete mürk, toit ja ravimid. Lastel ja noortel täiskasvanutel on toidud kõige sagedamini anafülaksia vallandajaks (või põhjuseks). Vanematel täiskasvanutel on ravimid ja putukahammustused või -pistod sagedasemad vallandajad.

Toiduained

Paljud toidud võivad esile kutsuda anafülaksia, isegi kui toitu süüakse esimest korda. Läänemaailmas on kõige levinumad põhjused maapähklite, nisu, puupähklite, koorikloomade, piima ja munade söömine või puudutamine. Lähis-Idas on seesam tavaline vallandav toiduaine. Aasias põhjustavad anafülaksia sageli riis ja kikerherned.

Rasked anafülaksia juhtumid tekivad tavaliselt siis, kui inimene sööb vallandavat toitu. Mõnel inimesel tekib raske anafülaksia siiski siis, kui vallandav toit puudutab mõnda kehaosa.

Lapsed võivad oma allergiatest välja kasvada. Näiteks 16-aastaseks saades:

• 80% lastest, kellel on piima või munade suhtes anafülaksia, võivad neid toiduaineid probleemideta süüa.
• 20% lastest, kellel oli vaid üks anafülaksia juhtum maapähklite suhtes, võivad probleemideta süüa maapähkleid.

Ravimid

Kõik ravimid võivad põhjustada anafülaksia. Kõige levinumad on β-laktami antibiootikumid (nt penitsilliin), seejärel aspiriin ja MSPVAd.

Mürk

Pistavate või hammustavate putukate, nagu mesilaste ja herilaste (Hymenoptera) või suudlusputukate (Triatominae) mürk võib põhjustada anafülaksia. Kui inimesel on mürgile üks kord raske allergiline reaktsioon, on tal suurem risk saada anafülaksia, kui teda uuesti nõelatakse või hammustatakse. Pooltel inimestel, kes surevad anafülaksiasse, ei ole aga varem anafülaktilist reaktsiooni esinenud.

Riskifaktorid

Teatud haigused, mida nimetatakse atoopilisteks haigusteks, võivad suurendada inimese allergiate tõenäosust. Atoopiliste haiguste hulka kuuluvad astma, ekseem ja allergiline nohu. Nende haigustega inimestel on suur risk anafülaksia tekkeks toidu, lateksi ja radiokontrastainete tõttu. Siiski ei ole neil inimestel suurem risk süstivate ravimite või nõelamise tõttu.

Ühes anafülaksiat põdevate laste uuringus leiti, et 60%-l oli varem esinenud atoopilisi haigusi. Rohkem kui 90% anafülaksia tõttu surnud lastest on astma.

Teise anafülaktilise reaktsiooni tekkimise oht väheneb, mida kauem ja kauem inimene väldib päästikut.

Kuidas toimub anafülaksia

Anafülaksia tekib tavaliselt seetõttu, et immuunsüsteem reageerib liigselt allergeenile. Immuunsüsteem vabastab masti- ja basofiilid, mis on valgeliblede tüübid. Immuunsüsteem näeb vallandajat kui midagi halba ja saadab välja valgelibled, et seda tappa. Mastrakud ja basofiilid kinnituvad allergeeni külge, et püüda seda tappa. Kuna aga süsteem reageerib üle, plahvatavad masti- ja basofiilid ja paiskavad välja põletikku põhjustavaid kemikaale, näiteks histamiini. Histamiin põhjustab paljusid anafülaksia sümptomeid. Näiteks:

• Bronhokonstriktsioon (kui kopsudesse õhku viivad torud ahenevad).
• Vasodilatatsioon (kus veresooned muutuvad laiemaks)
• Veresoontest lekib vedelikku
• Südamelihas ei tööta nii hästi

Diagnoos

Anafülaksia diagnoositakse tunnuste, sümptomite ja teadmise põhjal, et inimene on kokku puutunud allergeeniga. On väga tõenäoline, et inimesel on anafülaksia, kui mõni neist kolmest asjast juhtub mõne minuti või tunni jooksul pärast kokkupuudet allergeeniga:

1. Probleemid naha või limaskestadega, lisaks kas hingamisprobleemid või madal vererõhk.
2. Kaks või enam neist sümptomitest:
1. Probleemid naha või limaskestaga
2. Hingamisprobleemid
3. Madal vererõhk
4. Seedetrakti sümptomid
3. Madal vererõhk pärast kokkupuudet allergeeniga

Kui inimene reageerib halvasti putukapistmele või ravimile, võib anafülaksia diagnoosimisel olla kasulik vereanalüüs trüptaasi või histamiini sisalduse määramiseks. Need testid ei ole siiski väga kasulikud, kui põhjuseks on toit või kui inimesel on normaalne vererõhk. Samuti ei saa need testid kindlalt öelda, et isikul ei ole anafülaksia.

Allergia testimine

Allergia testimine võib aidata kindlaks teha, mis põhjustas inimese anafülaksia. Nahaallergiatestid (nt plaastertestid) võib teha teatavate toitude ja mürkide suhtes. Naha testidega saab diagnoosida penitsilliiniallergiat, kuid teiste ravimite jaoks ei ole nahatestid olemas. Vereanalüüsidega saab diagnoosida piima-, muna-, maapähkli-, puupähkli- ja kalaallergiat.

Diferentsiaaldiagnostika

Mõnikord on raske vahet teha anafülaksia, astma, hapnikupuudusest tingitud minestuse ja paanikahoogude vahel. Siiski on nende seisundite vahel mõned olulised erinevused:

• Astmahaigetel ei ole tavaliselt sügelust, turset ega probleeme mao või soolestikuga.
• Pärast minestamist on inimese nahk kahvatu ja tal ei ole löövet ega turset. Hingamisheli on normaalne.
• Paanikahoogude all kannataval inimesel võib nahk punetada, kuid tal ei ole nõgestõbe ega turset. Tavaliselt ei ole tema vererõhk madal. Hingamisheli on normaalne.

Nahaallergia testimine paremal käel.

Ennetamine

Parim viis anafülaksia vältimiseks on vältida anafülaksia põhjustanud vallandajat. Kui see ei ole võimalik, võib olla ravi, mis paneb keha lõpetama reageerimise vallandajale. Seda nimetatakse desensibiliseerimiseks. Näiteks immuunsüsteemi ravi (immunoteraapia) hümenopteramürkidega suudab 80-90% täiskasvanutest ja 98% lastest peatada allergilised reaktsioonid mesilaste, herilaste, herilaste, kollase jaki ja tuletõrjesipelgate suhtes. Enamik inimesi, kes on allergilised teatud ravimite suhtes, saavad neid ravimeid lihtsalt vältida. Kuid desensibiliseerimine on võimalik paljude ravimite puhul (näiteks paljude keemiaravimite puhul), kui inimene peab neid ravimeid võtma.

Lateksiallergilised inimesed peavad võib-olla vältima "ristreaktiivseid toiduaineid". Need on toidud, mille koostisosad on sarnased lateksiga. Selliste toiduainete hulka kuuluvad näiteksavokaadod, banaanid ja kartulid.

Juhtimine

Anafülaksia on meditsiiniline hädaolukord, mis võib nõuda erakorralist ravi. Mõned patsiendid vajavad abi hingamisteede avatuna hoidmisel, et nad saaksid õhku sisse hingata. Teistele patsientidele tuleb anda täiendavat hapnikku või suures koguses intravenoosset vedelikku (vedelikud, mida manustatakse nõela kaudu veeni).

Anafülaksia parim ravi on adrenaliin. Arstid annavad sageli koos adrenaliiniga antihistamiine (mis hävitavad histamiini) ja steroide. Kui inimene on taastunud, tuleb teda haiglas jälgida 2 kuni 24 tundi, et veenduda, et sümptomid ei taastuks.

Adrenaliin

Adrenaliin on parim ja esimene anafülaksia puhul kasutatav ravi. See tühistab paljud anafülaksia sümptomid. Näiteks muudab see bronhide (kopsukanalid) laiemaks; see paneb veresooned tagasi oma normaalsesse suurusesse; ja see tõstab vererõhku.

Adrenaliin on saadaval "autoinjektorina", mida tavaliselt nimetatakse "EpiPeniks". Kui selle kaitsekork maha võtta, tuleb EpiPen lihtsalt reide suruda ja õige kogus adrenaliini süstib automaatselt inimese kehasse. Arstid võivad määrata EpiPeni inimestele, kes teavad, et neil on allergia, nii et nad saavad end ise ravida anafülaksia korral. Paljudel kiirabibrigaadidel on anafülaksia raviks samuti EpiPens.

EpiPen on mõeldud süstimiseks reielihasesse, jala välisküljele, kohe, kui kahtlustatakse anafülaksia tekkimist. Pole mingit põhjust, miks seda ei tohiks kasutada, kui inimesel on anafülaktiline reaktsioon. Süstimist võib korrata iga 5 kuni 15 minuti järel, kui isikul esineb endiselt hingamisprobleeme või muid olulisi sümptomeid. Teine annus on vajalik 16-35% juhtudest. Rohkem kui kaks annust on harva vajalik.

Adrenaliin võib põhjustada väiksemaid kõrvaltoimeid, sealhulgas värinat, ärevust, peavalu ja südamepekslemist.

Epinefriin ei pruugi toimida inimestel, kes võtavad β-blokaatoreid. Kui adrenaliin ei toimi, võivad arstid nendele inimestele anda intravenoosselt glükagooni.

Ettevalmistus

Inimestel, kellel on anafülaksia risk, soovitatakse koostada "allergiatoimingute kava". Need plaanid sisaldavad sageli järgmist:

• Lapsevanemad, kes räägivad koolidele oma laste allergiatest ja sellest, mida teha anafülaktilise hädaolukorra korral.
• Teadmine, kuidas ja millal EpiPens'i kasutada
• Meditsiinilise märguande kandmine, millel on kirjas, mille suhtes inimene on allergiline.
• Planeerimine, kuidas vältida vallandajaid

EpiPen-autoinjektori vana versioon

Outlook

Kui anafülaksia diagnoositakse ja isikut ravitakse kiiresti, on suur tõenäosus, et ta paraneb. Isegi kui keegi ei tea, mis anafülaksia põhjustas, paraneb inimene tavaliselt hästi, kui ta saab ravimeid reaktsiooni peatamiseks.

Kui inimesed surevad anafülaksiasse, surevad nad tavaliselt hingamisprobleemide (hingamisprobleemide), tavaliselt hingamisteede sulgumise, või südame-veresoonkonna probleemide, näiteks šoki tõttu. Umbes 0,7% kuni 20% anafülaksiat põdevatest inimestest sureb sellesse. Mõned inimesed surevad mõne minuti jooksul.

Väga harva esineb inimestel treeningust põhjustatud anafülaksia - treeningust põhjustatud anafülaksia. Need inimesed saavad tavaliselt hästi hakkama. Vanuse kasvades esineb neil tavaliselt vähem anafülaktilisi episoode, mis on vähem tõsised.