Jack Abramoff (hääldub /ˈeɪbrəmɒf/; sündinud 28. veebruaril 1958) on Ameerika Ühendriikide endine lobist ja ärimees. 2006. aastal tunnistas kohus ta süüdi postipettuses ja vandenõus. Ta oli ühe laiaulatusliku korruptsiooniuurimise keskmes, mis paljastas lobitöö ja poliitika vahelisi ebaseaduslikke sidemeid. Uurimise tulemusena mõisteti süüdi mitmed kõrgetasemelised ametnikud ja poliitikud, nende seas Valge Maja ametnikud J. Steven Griles ja David Safavian, USA esindaja Bob Ney ning veel üheksa lobisti ja kongressi abilist. Abramoff mõisteti karistuseks kuueaastase vanglakaristuse. Ta istus föderaalvanglas kolm aastat ja kuus kuud sellest karistusajast ning 8. juunil 2010 vabastati ennetähtaegselt Baltimore'i pooleliolevasse majja (halfway house).
Haridus ja varasem poliitiline tegevus
Abramoff oli aktiivne poliitikas juba noores eas. Aastatel 1981–1985 oli ta Kolledži Vabariikliku Rahvuskomitee riiklik riiklik esimees, mis andis talle varaseid sidemeid konservatiivse poliitika ja vabariiklaste ringkondadega. Ta oli ka Rahvusvahelise Vabaduse Fondi asutajaliige ning tegutses mitmete konservatiivsete mõttekodade ja organisatsioonidega, sealhulgas oli konservatiivse mõttekoja National Center for Public Policy Research ja Toward Tradition direktor.
Lobitöö ja kliendid
Abramoff asus 1990. ja 2000. aastatel lobistina tööle tuntud advokaadibüroodes nagu Preston Gates & Ellis ja hiljem Greenberg Traurig, kus ta kujundas laia kliendibaasi. Tema töösse kuulusid nii erahuvid kui ka kohtlevad kohaliku ja föderaalse tasandi poliitikuid mõjutavad huvid — sageli kuulusid kliendiks hasartmängu-, kasiino- ja esinduslikud põlisrahvuste kogukonnad. Abramoffi lähenemine ühendas intensiivse suhtluse poliitikutega, annetuste ja reiside organiseerimise ning mitmesuguste strateegiatega avaliku poliitika mõjutamiseks.
Skandaal, süüdistused ja uurimise järelmõjud
Abramoffi tegevusest ilmusid ajapikku välja ebaseaduslikud praktikad: klientide vahendite isiklikuks otstarbeks kasutamine, altkäemaksude andmine ja vastu võtmine, ning mitmed petuskeemid, mis hõlmasid ka avalike ametnike mõjutamist. Uurimine käivitas hulga kohtuasju, mille käigus paljastusid korruptiivsed sidemed mõjuka poliitiku- ja äriolukorraga. Mitmed asjaosalised tegid uurijatega kokkuleppeid ja tunnistasid süüd; Abramoffi ise kokkuleppel tunnistamine vähendas tema võimalikke edaspidiseid kohtuprotsesse, kuid mitte vastutust saadud varade ja kahjude eest.
Karistus ja hüvitis
Pärast süüdimõistmist määrati Abramoffile vanglakaristus ning ta pidi hüvitama kahjustatud klientidele ja osapooltele tekkinud kahjusid. Tema koostöö uurijatega aitas tuvastada laiemat võrgustikku, mistõttu paljud teised osalised sattusid kohtuasjade alla. Abramoff viibis osa karistusest föderaalvanglas ning vabastati seejärel pooleliolevasse majja ja hiljem tingimisi vabastati vastavalt kohtu otsustele ja reeglitele.
Pärast vanglat
Pärast vanglast väljumist pööras Abramoff end osaliselt avaliku elu ja usu suunas: ta on kirjutanud mälestusi ja avaldanud seisukohti Washingtoni korruptsiooni kohta ning on tegelenud kristliku kogukonnatöö ja avalike esinemistega. Tema raamatud ja avaldused käsitlevad nii isiklikku vastutust kui ka süsteemseid probleeme, mis võimaldasid korruptsiooni laienemist. Abramoffi tegevus pärast vanglat on mitmeti tõlgendatud — osa avalikkusest on teda kasutanud hoiatava näitena, teised on kritiseerinud tema senist rolli lobitöös.
Mõju poliitikale ja reformid
Abramoffi skandaal avaldas märkimisväärset mõju USA poliitikale: juhtum tekitas tugeva avaliku arutelu lobitöö läbipaistvuse ja poliitilise raha reguleerimise üle. Skandaal kiirendas ka mitmete reeglite ja seadusandlike algatuste väljatöötamist, mille eesmärk oli suurendada lobistide tegevuse läbipaistvust, piirata ebaseaduslikku mõjutamist ja karmistada konfiskeerimisi ning aruandekohustusi. Üks otsene tagajärg oli suurem surve Kongressile karmistada lobitöö reegleid ja suurendada läbipaistvust.
Kultuuriline kajastus
Abramoffi lobitöö, skandaalid ja uurimine on olnud ka populaarse kultuuri ning meedia teema. Üks varasemaid filme oli dokumentaalfilm Casino Jack and the United States of Money, mis ilmus 2010. aasta mais ja käsitleb juhtumi tausta ning mõju. Sama aasta 17. detsembril ilmus ka mängufilm Casino Jack, milles mängis Abramoffi rolli Kevin Spacey. Lisaks filmidele käsitles juhtumit ulatuslikult ka ajakirjandus, raamatud ja uurivad artiklid, mis aitasid avalikkusel paremini mõista lobitöö ja poliitika vahelist dünaamikat.
Abramoffi isiklik elu jäi avalikkuse huviorbiiti: tema abikaasa Pam ja nende viis last elavad Marylandis, ning peresuhted ja tagajärjed olid osa laiemast avalikust arutelust tema tegevuse moraalse ja õigusliku hindamise üle.