Bastide on kindlustatud linn, mida ehitati peamiselt keskajal Lõuna-Prantsusmaal. Enamik bastide'e rajati ajavahemikus 1229–1373, st pärast Albigenesia ristisõda ja enne saja-aastase sõja, kui võimud soovisid piirkondi sisuliselt ümber korraldada, kontrollida ja elavdada majandust. Tänapäeval tunnistatakse ligikaudu 400 bastide'i; paljud neist on hästi säilinud ja tähendusrikkad turismi- ning kultuurimälestised. Ühiste tunnustena on bastide'idel keskne väljak (turuplats), ristkülikukujuline tänavaplaan ning majade all sageli kaarjad arkadid, mis kaitsesid kaupmehi ilmastiku eest ja lõid kaubandusele atraktiivse keskkonna.

Päritolu ja eesmärk

Bastide'id tekkisid osaliselt kui poliitiline ja majanduslik vastus 13. sajandi sündmustele: pärast konflikte ja rahvastikukaotusi kohalikel maadel soovisid kuningad, vürstid ja kiriklikud maaisandad rajada uusi asulaid, mis tooksid tulu, tagaksid kontrolli territooriumi üle ja meelitaksid talupoegi või kaupmehi elama. Bastide'id rajati tihti uute õiguste ja maksuvabastustega, mis olid sätestatud linnaõigustesse (frantsiisile) — see aitas asustamist kiirendada.

Planeering ja arhitektuur

Iseloomulikuks tunnuseks on korrapärane võrk tänavaid, ruudukujuline või ristkülikukujuline väljak keskel ning hoonete ja kinnistute korraldus plokkideks. Tavaliselt asus turuplatsil ka kaetud turg (halle) ning kirik või kommertshaigla. Majadel olevad kaarjad (arkadid) moodustasid protektsiooni ilmale ja lõid poodidele jalakäijatele varju. Hooned võisid olla puidust või kivist, olenevalt kohalikust materjalist, ning tihti jagunes asula selgete maatükkideks, mida anti uutele kolonistidele.

Kaitse ja asukohavalik

Bastide'id rajati sageli kohtadesse, mida oli lihtne kaitsta: mõni paik paiknes mäe tipul või muul kergesti vaadataval kõrgendikul, teine asus avaramal tasandikule, kus piiride ja kanalite abil loodi kaitserajatised. Mõnel bastide'il on ümbritsevaid sulg- või kaitsevälju, mõnedel müürid ja väravad — kaitsevõime sõltus asukoha strateegiast ja rajaja ressurssidest.

Õiguslik staatus ja elu linnas

Bastide'id loodi sageli kirjalike põhiseaduste või lepingute alusel: asutaja väljastas linnaelanikele privileege, nagu maksuvabastused, omandiõiguse kindlus või õigus valida kohalikke võime (näiteks konsulid või linnapead). Sellised õigused tegid bastide'idest atraktiivsed elukohad kaupmeestele, käsitöölistele ja talupojale, kes hakkasid korraldama regulaarselt turge ja laatasid. Majandus oli tihti põllumajanduse, käsitöö ning lähipiirkonna kaubanduse peal.

Tuntud näited ja tänapäeva tähendus

Mõned parimini säilinud bastide'id ja sarnased keskajal rajatud kindlustatud asulad asuvad edelas ja kagus Prantsusmaal. Sageli seostatakse mõistega ka mitmeid kuulsamaid linnasid, kuid mitte kõik nimetused ei ole ajalooliselt täpsed: näiteks Carcassonne on tuntud linna- ja kindluskompleks, mille algus on varasem ja mille linnaplaan erineb tüüpilisest bastide'ist, ning Andorra la Vella ei ole bastide ega asu Lõuna-Prantsusmaal. Autentsed bastide'id, mida turistid sageli külastavad, on näiteks Monpazier, Domme, Monflanquin, Eymet ja Villeneuve-sur-Lot — need paigad näitavad hästi tüüpilist võrgustikutänavate ja keskse turu kooslust.

Kultuuripärand ja säilitamine

Paljud bastide'id on tänapäeval kaitstud ajaloolise miljöö staatuses ning neid restaureeritakse ja hoitakse elus turismiks, kohaliku elukorralduse ning kultuurisündmuste tõttu. Bastide'id annavad hea ülevaate keskaja planeerimisest, õigussüsteemist ja maakorraldusest ning aitavad mõista, kuidas keskaja võimustruktuurid mõjutasid rahvastiku paiknemist ja majandust Lõuna-Prantsusmaal.