Bastide

Monflanquini tolliharta

See on Monflanquini tolliharta. See on kirjutatud 1256. aastal.

(Numbrid on lisatud, et oleks lihtsam lugeda. ) (Lingid on lisatud, et oleks lihtsam aru saada.)

Alphonse, ma tervitan teid, kes te seda kirja loete. Teatan teile, et oleme andnud Ageni piiskopkonnas asuva Monflanquini bastidi elanikele järgmised vabadused ja kombed.

1. Teadke, et meilt või meie järeltulijatelt ei saa te selles linnas ei Quête, Taille ega droit de gîte'i. Samuti ei nõua te mingeid toetusi, kui elanikud seda ei soovi.
2. Meie linna praegused elanikud ja need, kes kavatsevad siin elada, võivad kogu oma vallas- ja kinnisvara müüa, ära anda või edasi anda, kellele iganes nad tahavad. Nad ei saa aga oma kinnisvara anda kirikule, kloostrile või sõjaväeordule, välja arvatud juhul, kui nad austavad nende mõisnike õigust, kelle käest nad omavad lube.
3. Kõnealuse linna kodanikud võivad oma tütreid vabalt abielluda sellega, kellega nad tahavad. Nad võivad oma poegi kirikukorras edendada.
4. Me ei arreteeri ühtegi linna elanikku. Me ei tee neile haiget. Me ei võta tema kaupu, kui ta on lubanud, et ei ole rikkunud ühtegi seadust. See ei hõlma mõrva, kellegi surnuks õnnistamist ja muud. Nendel juhtudel antakse tema kaup meile üle.
5. Kui esitatakse taotlus või kaebus, ei saa meie esindaja paluda ühelgi selle linna elanikul anda tunnistusi väljaspool linnas toimunud sündmuste kohta. Erandiks on see, kui elanikud seda taotlevad.
6. Kui selle linna elanik sureb ilma testamendita, ilma lasteta, ja kui keegi teine ei tule pärandit ära võtma, valivad meie esindajad kaks inimest, kes hakkavad kaupa valvama. Nad valvavad neid aasta ja päev. Kui keegi, kes suudab selle aja jooksul pärandit õiguspäraselt nõuda, antakse kõik kaubad talle. Mis puutub kinnisvarasse, mis kuulub teistele valdajatele, siis antakse see neile tagasi. Seda pärast seda, kui surnud isiku võlad on tasutud Ageni piiskopkonna tavade kohaselt. Seda juhul, kui võlg on aasta jooksul selgelt tuvastatav.
7. Linna elanike kirjutatud testamendid, mille on teinud usaldusväärne tunnistaja, on kehtivad. Seda isegi siis, kui need ei ole koostatud kõiki seadusega nõutavaid eeskirju järgides. Ainus tingimus on, et lapsed peavad saama selle osa, mis neile õiguspäraselt kuulub. Selle tagamiseks tuleb võimaluse korral kutsuda kohalik preester või muu vaimulik, kui see on võimalik.
8. Kes selles linnas elab, ei ole sunnitud oma süütuse tõestamiseks osalema duellis või üksikvõitluses, kui teda süüdistatakse. Kui ta keeldub võitlusest, ei peeta teda süüdi. Isik, kes teda süüdistab, võib seda teha kohtus. Ta võib selleks kasutada tunnistajaid või mis tahes muud head viisi, järgides juriidilisi vorme.
9. Linna elanikud võivad anda või saada rendi või kingitusena kaupu teistelt isikutelt, kes soovivad müüa, rentida või kinkida oma kinnisvara. See ei hõlma pärismaad, allodiaalmaad ja sõjaliseks kasutamiseks mõeldud maad. Neid ei saa osta ega saada ilma elanike või nende õigusjärglaste nõusolekuta.
10. Iga maatüki eest, mis on 16 jalga lai ja 48 jalga pikk, maksame Ste Foy pühal ainult 6 deniiri. See maks tuleb ka siis, kui omanik vahetub. Kui maa müüakse, saame 1/12 müüja müügihinnast maksuna. Kui need maksud ei ole teatud kuupäevaks tasutud, saame 6 soli, lisaks tasumisele kuuluvatele maksudele.
11. Meie või meie esindajad kehtestame trahvi süütamise või muude selles linnas toime pandud kuritegude eest. Need trahvid kehtestatakse Ageni piiskopkonna tavade kohaselt.
12. Kui meie linna esindajad alustavad oma tööd, lubavad nad teha nii hästi kui võimalik. Samuti lubavad nad austada selle linna seadusi ja tavasid.
13. Linna konsulid vahetuvad igal aastal, taevaminemise päeval. Meie või meie esindaja valime sel päeval 6 katoliku konsulit. Nad valitakse linna elanike hulgast. Me valime need, kes tunduvad kõige ausamad ja kes sobivad kõige paremini kogukonna ja meie endi vajadustele. Need konsulid lubavad meie ja meie esindajate juuresolekul, et nad teenivad meid hästi, hoiavad meie õigusi, valitsevad rahvast ja on konsuliks nii hästi kui võimalik. Need konsulid ei saa oma tegevuse eest kelleltki mingit hüvitist ainult selle eest, et nad on konsulid. Kogukond lubab vastutasuks neid konsuleid aidata ja neid kõigis asjades järgida. Meie suveräänsust need meetmed ei puuduta. Konsulitel on õigus parandada tänavaid, alleesid, purskkaevusid ja sildu. Koos kogukonna poolt valitud 24-liikmelise konsuliga koguvad nad kodanikelt raha, et neid töid teostada. Samuti võivad nad koguda raha tööde jaoks, mis on mõeldud rahva üldiseks hüvanguks.
14. Kõiki neid, kes saastavad avalikke tänavaid ja alleesid inimväljaheidetega, karistab meie esindaja või konsulid.
15. Iga mees, kellel on linnas vara või sissetulek,annab oma panuse linna ülalpidamisse samamoodi nagu linnade elanikud. See kehtib ka tema järeltulijate kohta. Kui ta keeldub, võib meie esindaja konsulite nõudmisel tema vara arestida. Vaimulikud ja teised privilegeeritud inimesed teevad sama nende kaupade eest, mida nad ei saanud pärandiga. Neil ei ole sellist kohustust nende päritud kaupade suhtes. Nad võivad panustada oma puhtast südamest ja heast tahtest.
16. Väljastpoolt linna toodud kaubad, mis tuuakse linna müügiks, võib müüa turul ainult siis, kui need on pärit kaugemalt kui poole kilomeetri kauguselt. Inimesi, kes seda reeglit ei järgi, karistatakse rahatrahviga. Ostja ja müüja maksavad kumbki 2 sous't kohtukulude katteks. Välismaalased, kes seda kommet ei tunne, ei pea maksma.
17. Inimesed, kes peksavad või väärkohtlevad elanikku rusika, käte või jalgadega, peavad maksma 5 soli kohtukulude eest, kui see on kohtusse viidud ja verd ei ole valatud. Samuti on nad kohustatud vigastatu taas mõistlikusse seisundisse viima. Kui, veri on voolanud, peab ründaja maksma 20 soli kohtukulusid, kui asi viidi kohtusse. Kui ta kasutas glasuurtükki, nahkhiirt, kivi, telliskivi, on tasu 20 soli, kui verd ei olnud. Kui veri oli olemas ja asi anti kohtusse, on tasu 60 soli. Lisaks saab ohver hüvitist.
18. Kui keegi on toime pannud mõrva ja teda on süüdi mõistetud ohvri surma eest, kui seda võib pidada mõrvaks, siis karistatakse teda meie kohtu otsusega ja tema vara langeb meile pärast võlgade tasumist.
19. Igaüks, kes esitab solvanguid, etteheiteid või kõnesid, mis kahjustavad kellegi teise tundeid, saab kahe ja poole soli suuruse trahvi, kui asi jõuab kohtusse. Samuti peab ta ohvrile hüvitist maksma. Kes teeb seda meie esindaja või kohtu ees, maksab 5 soli.
20. Kes rikub meie keeldu või kes varjab garantiid, saab 30 soli kohtukulusid.
21. Kes varastab aadliõiguse, saab 10 soli trahvi.
22. Täiskasvanud mehed ja naised, olenemata sellest, kas nad on tabatud teo toimepaneku käigus ja kas nad on seda tunnistanud kohtus, maksavad igaühele 100 soli kohtukulusid. Teise võimalusena on neil valida, kas nad jooksevad alasti läbi linna.
23. Igaüks, kes tõmbab noa või mõõga teise inimese vastu pahatahtlikult, maksab 10 soli kohtumaksu. Samuti parandavad nad rünnatud isikut.
24. Kui keegi varastab öösel või päeval eseme, mille väärtus on 2 soli või vähem, peab ta selle esemega kaelas läbi linna jooksma. Samuti peab ta maksma 5 soli trahvi ja andma eseme omanikule tagasi. See ei kehti puuviljade kohta. Kui ese on väärt rohkem kui 5 soli ja see on esimene rikkumine, tuleb isikule määrata 60 soli suurune trahv. Kui ta on juba varastanud, mõistab meie kohus tema üle kohut. Kui kurjategija on varguse eest üles riputatud ja kui tema vara väärtus seda võimaldab, saame 10 naela kohtukulude katteks. Seda pärast seda, kui tema võlad on tasutud. Ülejäänud antakse päranduseks.
25. Kes tungib päeva jooksul kellegi teise aeda, viinamarjaistandusse või heinamaale ja varastab vilja, heina, rohtu või puid väärtusega kuni 12 deniiri, saab trahvi 2,5 soli. Ta maksab selle linna konsulitele. Seda raha kasutatakse linna vajadusteks ja remondiks. Kui kauba väärtus oleks suurem, on trahv 10 soli. Kes öösel tungib sisse ja võtab puuvilja, heina või õlgi, maksab meile 30 soli ja parandab kahju omanikule.
26. Kui veis, lehm või härg satub kellegi teise aeda, viinamäele või heinamaale, peab omanik maksma konsulitele 6 deniiri. Siga eest kolm deniiri, kahe kitse eest ühe deniiri. See ei sisalda hüvitusmakseid aia, viinamarjaistanduse või heinamaa omanikule.
27. Võltsitud kaalu või mõõdud kasutavad inimesed maksavad 60 soli, kui rikkumine on tõestatav.
28. Võla, kokkuleppe või lepingu kohta esitatud kaebuse puhul ja kui sellest teatatakse esimesel päeval, ei maksta meile midagi, kui võlgnik tunnistab seda ilma kohtumenetluseta. Kuid üheksa järgneva päeva jooksul peab meie esindaja panema võlausaldaja kõik tagasi maksma, vastasel juhul peab võlgnik maksma kaks ja pool sol trahvi oma õigusemõistmise eest.
29. Tavalise kaebuse puhul, kui keegi küsib rohkem aega, maksavad nad meile, viis soli õigusemõistmise õiguse eest, pärast seda, kui kohtuotsus langeb.
30. Kui inimene teeb midagi valesti ja esindaja ütleb talle samal päeval, peab ta maksma kaks ja pool sol trahvi. Trahv on õigusemõistmise õiguste ja kohtukulude jaoks, mida opositsioon vajab.
31. Meie esindaja ei tohi saada õigluse raha enne, kui kohtuprotsess on lõppenud ja üks pool on võitnud.
32. Maju puudutavate kohtuvaidluste puhul saame pärast kohtuotsuse tegemist viis soli.
33. Kõikide kaebuste puhul, millele järgneb kohtuprotsess, tuleb kaebuse esitajal maksta meile viis sol trahvi, kui ei ole piisavalt tõendeid. Trahv on õigusemõistmise õiguste ja kohtukulude jaoks, mida opositsioon vajab.
34. Turg peab olema neljapäeval. Kui härg, lehm, siga, rohkem kui aasta müüb välismaalane, maksab ta meile droit de leude'i eest ühe denier'i. Üle aasta vanuse eesli, eeslina, hobuse, muula eest peab müüja meile droit de leude'i eest kaks denerit maksma. Alla selle vanuse ei pea ta midagi maksma. Ute, oinas, kitse eest maksab ta ühe obole. Saumée (4 sestrit) nisu eest maksab ta ühe denier'i. Ühe sester'i eest maksab ta ühe denier'i. Hémine'i eest maksab ta ühe obole'i. Need tasud on droit de leude ja mõõtmise eest. Karbi eest ei võeta midagi. Klaasitöötleja (keegi, kes lõikab klaasi), maksab ühe denier'i või ühe denier'iga samaväärse lõikuse eest. Metallist esemete või villa saumée eest maksab müüja kaks denier'i. Jalatsite, katelde, tulekahjude, praepannide, trellide, potite, nugade, vikatite, soolakalade ja muude põhiliste asjade eest maksab välismaa kaupmees kaks deniiri. Sauméeja mehe kauba eest maksab ta ühe deniiri. Saumée vaaside ja pottide eest on see üks denier. Nende esemete mehe koorma eest on samuti üks denier.
35. Me korraldame messid määratud päevadel. Iga välismaa kaupmees peab maksma sisse- ja väljumistasu. Samuti maksavad nad õiguse eest linnas viibida neli deniiri inimese kohta. Oma esemete eest ühe deniiri. Ostetud esemete eest, mis on mõeldud kasutamiseks kodus, ei pea ostja maksu maksma.
36. Igal elanikul lubatakse oma Faubourg'ile ehitada ahi. Iga ahju eest, olgu see siis leiva küpsetamiseks, et müüa või oma naabrile anda, saame kaksteist deniers iga nõrga droits d'oublies'i eest.
37. Linna tsiviilõiguslike notarite poolt sooritatud teod on sama väärtusega kui mis tahes avalik-õiguslikud teod.

Need vabadused ja tavad on meie poolt heaks kiidetud kõigi ja iga oma eespool nimetatud artiklitega, niikaua kui seadus seda lubab. Igaveseks tunnistuseks selle kohta, mida me teeme, kinnitame neile oma pitseri. Sõlmitud Vincennes'is, juunis, Issanda 1256. aastal.