Iirimaa ajalugu on tema mineviku lugu. Iirimaa on praegu jagatud Iirimaa Vabariigiks ja Põhja-Iirimaaks, mis on osa Ühendkuningriigist. Inimesed alustasid Iirimaal põllumajandust juba tuhandeid aastaid tagasi. Keldid kolisid sinna umbes 2500 aastat tagasi. Iirimaa jagunes paljudeks väikesteks kuningriikideks. Kui kristlased saabusid, sai enamik iirlasi kristlasteks. Keskajal tungisid Iirimaale viikingid ja hiljem normannid. Lõpuks sai Iirimaa koos Suurbritanniaga Ühendkuningriigi osaks. 1920. aastatel sai enamik Iirimaast eraldi riigiks, kuid Põhja-Iirimaa jäi Ühendkuningriiki.

Varased asukad ja keldi pärand

Iirimaa esimeste inimeste jäljed ulatuvad kiviaega; mesoliitikumi ja neoliitikumi inimesed elasid siin ja hakkasid tegelema põllumajanduse ning karjakasvatusega. Pronksi- ja rauaajal kujunes välja keldi kultuur, mille keelte ja kommete pärand on tuntav ka tänapäeval. Keldi hõimud moodustasid mitmeid väikseid kuningriike, kus võimul olid lokaalsed kuningad ja klannijuhid. Keldi kunst, religioon ja keel (hilisem irlandi ehk gaeli keel) jätsid püsiva jälje Iiri rahvustundesse.

Kristluse levik ja kloostrid

5. sajandil ja edasi toimus kristluse levik, mida seostatakse sageli pühaku St. Patrickuga. Kristlus tõi kaasa kloostrite tekkimise, mis said oluliseks usulise, haridusliku ja kultuurilise elu keskuseks. Iiri kloostrid olid keskajal kuulsad käsikirjade koopiate tegemise ja kaunite illuminatsioonide poolest (näiteks tuntud on Book of Kells). Kloostrid hoidsid ka kirjalikku kultuuri ja sidemeid Euroopaga.

Viikingid ja linnade teke

Alates 8.–9. sajandist tegutsesid Iirimaa rannikul viikingid, kes sooritasid rünnakuid, rajasid kauplemispunkte ja asutasid paljud sadamalinnad. Paljud tänapäevased Iiri linnad, näiteks Dublin, Cork ja Waterford, said alguse viikingite rajatistena. Viikingite mõju aitas siduda Iirimaad laiemate Põhja-Euroopa võrgustikega.

Normannid, inglise mõju ja koloniseerimine

1169.–1171. aastal algas normannide sissetung (mille juhtide hulgas oli ka mõningaid Walesi ja Inglise vallutajaid). See protsess viis Iirimaa suurema osa kontrolli alla seatamiseni inglise kuninga mõju all. Aja jooksul tugevnes inglise/pärast-medievale perioodile iseloomulik võimustruktuur: maaülekanded, uued aadlike süsteemid ja hiljem ka plantatsioonid ehk protestantlike asunike elukaaslaste kolimise poliitika. 16.–17. sajandil, eriti Tudorite ja Cromwelli perioodil, süvenes Iiri valitsemine Londoni poolt ning toimusid tugevad usulised ja sotsiaalsed pingeid tekitavad muutused.

19. sajand ja suur kannatus: nälg ning rahvuslik ärkamine

1801. aastal liideti Iirimaa administratiivselt Suurbritannia osaga (Acts of Union). 19. sajand tõi Iirimaale suure sotsiaalse ja majandusliku surve, mille sügavaim väljendus oli Suur näljahäda (Great Famine) 1845–1849. Kartulipõuad ja nälg põhjustasid ligi miljoni inimese surma ja miljonite inimeste emigratsiooni, peamiselt Ameerikasse. Näljahäda ja selle tagajärjed võimendasid rahvuslikke meeleolusid ning andsid tõuke poliitilistele liikumistele, mis nõudsid suuremat autonoomiat või iseseisvust.

Iseseisvuse tee: ülestõusud ja lepingud

20. sajandi alguses kasvas Iirimaal rahvuslik liikumine, mis nõudis koduvalitsust (Home Rule) ja seejärel täielikku iseseisvust. 1916. aasta Püha nädalal (Easter Rising) toimunud ülestõus, kuigi sõjaliselt alla surutud, muutus rahvusliku liikumise sümboliks. Pärast seda kasvas toetus iseseisvuspoolele, mis viis Iiri vabadusvõitluse (Irish War of Independence) 1919–1921 ja lõpuks Anglo-Irish Treaty'ni 1921. aasta lõpus. Lepingu tulemusena loodi 1922. aastal Iiri Vabadusriik ehk Free State, mis oli alamühenduslik riik Briti ühendriikidega. Lepingu tingimused ja riigikorra küsimused tekitasid aga sisepoliitilisi lõhesid ning viisid ka kodusõjani.

Jagunemine ja hilisem ajalugu

1920. aastatel toimunud poliitiliste kokkulepete järel jäi saare põhjaosa enamasti protestantliku enamusega piirkonnana Suurbritannia osaks ning sellest sai Põhja-Iirimaa. Lõunaosa arenes iseseisva riigina, mis 1949. aastal kuulutas end täielikult Iiri Vabariigiks (Iirimaa Vabariik). Põhja-Iirimaa ajalugu jäi keerulisemaks, seal jätkusid usulised, rahvuslikud ja poliitilised pinged, mis eskaleerusid 1960.–1990. aastatel perioodiks, mida tuntakse kui "The Troubles". Rahu ja poliitiline lahendus liikus edasi 1998. aasta Hea Reedene lepingu (Good Friday Agreement) kaudu, mis pani aluse jagatud võimule ja rahumeelsemale kooseksisteerimisele.

Kultuur ja pärand

  • Keel: gaeli keel (Gaeilge) on Iiri kultuuri kesksel kohal, seda edendatakse tänapäevalgi hariduse ja kultuuripoliitika kaudu.
  • Kirjandus ja kunst: Iirimaast on pärit palju tuntud kirjanikke (nt W. B. Yeats, James Joyce, Samuel Beckett) ning saare kirjanduslik traditsioon on maailmas laialt tunnustatud.
  • Muusika ja rahvatraditsioonid: iiri rahvamuusika, tants ja legendid on osa rahvuslikust identiteedist ning populaarsed nii kodu- kui välismaal.

Peamised ajajooned lühidalt

  • Mesoliit/Neoliit — varased asukad ja põllumajandus
  • Keldi mõju (umbes 2500 aastat tagasi)
  • 5. sajand — kristluse levik, St. Patrick
  • 8.–11. sajand — viikingite rünnakud ja linnade teke
  • 1169–1171 — normannide sissetung
  • 16.–17. sajand — Tudorid, Cromwell ja plantatsioonid
  • 1845–1849 — Suur näljahäda
  • 1916 — Easter Rising; 1919–1921 vabadusvõitlus
  • 1922 — Iiri Vabadusriik; Põhja-Iirimaa jääb Ühendkuningriiki
  • 1949 — Iirimaa ametlikuks vabariigiks kuulutamine
  • 1998 — Hea Reedene leping (rahulepe Põhja-Iirimaal)

See ülevaade annab põgusa pildi Iirimaa pikkast ja mitmekesisest ajaloost — alates keldi ja kloostri kultuurist kuni viikingite, normannide ning hilisema inglise mõju ja lõpuks iseseisvuseni. Iirimaa ajalugu on täis nii kannatusi kui loovust, mis kujundasid maa kultuurilise ja poliitilise maastiku tänapäevalgi.