Rahvuskirik: mõiste, erinevus riigikirikust ja näited

Rahvuskirik: selgitus, kuidas erineb riigikirikust, ajaloolised ja tänapäevased näited ning mõjud usule ja ühiskonnale.

Rahvuskirik tähendab tavaliselt sellist kristliku kirikuorganisatsiooni, mis esindab või teenib kindlat rahvust või rahvusrühma ning mille pastoraalne jurisdiktsioon ja kultuuriline identiteet on tihedalt seotud selle rahvaga (rahvale suunatud tegevus). Rahvuskiriku mõiste keskmes on pigem rahvuslik ja kultuuriline kuuluvus kui otsene riiklik õiguslik seos; see ei pruugi tähendada, et kirik on ametlikult riigi poolt kinnitatud või rahastatud. Tegelikult võib rahvuskirik mõnes ajaloolises või poliitilises kontekstis olla ka valitsuse poolt tagakiusatud — näiteks olid mitmed õigeusu kirikud kommunistlike režiimide ajal tagakiusatud, kuigi nad olid rahvuslikult olulised.

Kuidas rahvuskirik erineb riigikirikust (established/state church)?

Oluline on eristada mõisteid. Riigikirik (established või state church) viitab kirikule, millel on ametlik õiguslik seos ja sageli privileegid riigiga — see võib hõlmata riiklikku rahastamist, seadusest tulenevaid ülesandeid, vaimulike ametissenimetamises osalemist jms. Rahvuskirik rõhutab eelkõige rahvuslikku ja kultuurilist rolli ning ei eelda automaatselt riigipoolset staatust või privileege.

• Õiguslik staatus: riigikirikul on tavaliselt seaduslik tunnustus; rahvuskirikul ei pruugi seda olla.
• Rahvuslik identiteet: rahvuskirik rõhutab rahvuslikku keelt, traditsioone ja kiriklikku kultuuri.
• Suhted võimuga: riigikirik võib olla osaliselt integreeritud riigivõimu struktuuriga; rahvuskirik võib olla sõltumatu või isegi võimu suhtes opositsiooniline.

Näited ja eri traditsioonid

Mõisteid kasutatakse erinevates kristlikes traditsioonides ning tähendus varieerub:

• Anglikaani ringkondades (nt anglikaani osaduskonna) kasutatakse mõisteid sageli rahvuse- või kultuuripõhise kiriku tähistamiseks; näiteks Ameerika Ühendriikide piiskoplik kirik on ise mõnikord käsitletud kui Ameerika Ühendriikide rahvuskirikku (selles mõttes, et ta on anglikaani traditsioonis rahvuslik institutsioon), kuigi USAs puudub riiklikult kehtestatud riigikiriku staatus.
• Õigeusu traditsioonis on rahvuskiriku idee levinud seoses konkreetsete rahvuslike õigeusu kirikutega (nt Vene, Kreeka, Rumeenia õigeusu kirikud), kus kirik on tugevalt seotud rahvusliku identiteediga — samas võivad need kirikud olla kas riiklikult tunnustatud või sõltumatud usulised institutsioonid (õigeusu kontekst).
• Skandinaavia kontekstis kasutatakse mõistet ka rahvakirik (kansankirkko) selleks, et rõhutada kiriku laia ulatust ühiskonnas ja kultuurilist rolli, isegi kui seaduslikud seosed riigiga on erineval määral lahti ühendatud.
• Katoliikluses võib termin rahvuskirik tähendada ka kogudust või piiskopkonda, mis teenib konkreetse rahvuse või keelerühma immigratsioonisiseselt või välismaal — näiteks emakeelepõhised kogudused rahvusvahelistes diasporaades, mis teenivad teisest rahvusest sisserändajaid (kogudust).

Ajaloost ja rollist ühiskonnas

Ajalooliselt on rahvuskirikud tihti mänginud suurt rolli rahvusliku identiteedi kujundamisel: keele, kirjanduse, hariduse ja rahvakalendri kaudu. Mõnes riigis olid kirikud pikka aega riikliku identiteedi kandjad ja hariduse pakkujad, mis sidus usulised tavad tugevasti rahvusliku kultuuriga. Samal ajal on modernses mitmekesises ühiskonnas rahvuskiriku roll muutunud — sekulariseerumine, religioosne pluralism ja seaduslik eraldatus riigist on muundanud traditsioonilisi suhteid.

Kontroversid ja kaasaegsed küsimused

• Rahvuskiriku olemasolu võib tekitada pingeid vähemuste ja vabausundi küsimustes — kas riik peaks eelistama üht kultuuriliselt domineerivat usulist institutsiooni?
• Mõiste võib mõnikord segada: rahvuslikku kuuluvust rõhutav kirik ei pruugi toetada riigi poliitikat ning võib olla valitsuse vastu kriitiline või vastupidi — kultuuriline tähendus ei taga automaatselt poliitilist liitlast.
• Globaliseerumise ja migreerumise tingimustes liiguvad paljud kirikud täna rahvuslikust rollist laiemale transnatsionaalsele tegevusele (diasporaateenistus, globaalsed sotsiaalsed programmid jne).

Kokkuvõte

Rahvuskirik on kontseptsioon, mis rõhutab kiriku sidet rahvuse ja kultuuriga, kuid ei järgi automaatselt sama õiguslikku ja institutsionaalset mudelit nagu riigikirik. Õige arusaam nõuab nii ajaloolist kui ka riigipõhist konteksti arvesse võtmist: mõnes paigas on rahvuskirik ametlikult seotud riigiga, mõnes on see pigem kultuuriline või keeleline institutsioon ning mõnel juhul võib rahvuskirik olla isegi valitsuse vastu suunatud või rõhutatud vähemuspositsioonis.

Küsimused ja vastused

K: Mis on rahvuskirik kristluses?

K: Kuidas erineb rahvuskirik riigikirikust?

K: Kas riiklikku kirikut võib valitsus taga kiusata?

K: Mis on riigireligioon?

K: Millised konfessioonid kasutavad tavaliselt mõistet rahvuskirik?

K: Milliseks peab end Ameerika Ühendriikide piiskoplik kirik?

K: Mida võib katoliikluses tähendada mõiste rahvuskirik?

Otsing